Clinton suurendas edumaad Trumpi ees ({{commentsTotal}})

Hillary Clinton
Hillary Clinton Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni edumaa vabariiklasest vastaskandidaadi Donald Trumpi ees on pärast mõlema partei kongressi kasvanud kaheksa protsendini, selgus Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitlusest.

Clinton ja tema asepresidendikandidaat Tim Kaine juhivad arvamusküsitlusi 50-protsendilise toetusega, samas kui Trumpi ja tema asepresidendikandidaati Mike Pence'i toetab 42 protsenti registreeritud hääletajaist, vahendas Washington Post.

Juuli keskel edestas Clintoni toetus Trumpi oma 4 protsendiga.

Arvamusküsitluse tulemused kinnitavad, et Clinton lõikas demokraatide parteikongressist rohkem kasu kui Trump vabariiklaste omast. Samuti peetakse Clintoni toetuse kasvu põhjuseks Trumpi väljaütlemisi Iraagis hukkunud moslemist armeekapteni Humayun Khani vanemate aadressil, mis pälvisid nii mitmete vabariiklaste kui laiema avalikkuse kriitika.

Küsimusele, kuidas nad hindavad Trumpi käitumist Khanidega seoses, vastas 13 protsenti valijaist, et kiidavad selle heaks, 74 protsenti aga laitsid presidendikandidaadi käitumist. 56 protsenti vastanuist pidas Trumpi käitumist selles küsimuses väga laiduväärseks.

Värske küsitluse tulemused on kooskõlas enamiku pärast demokraatide kongressi tehtud arvamusuuringutega.

Järgmine suur võimalus valijate meelt muuta on septembri lõpus, kui toimub esimene kolmest presidendidebatist.

Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitlus viidi läbi esmaspäevast neljapäevani juhuslikult valitud 1002 täiskasvanu seas, keda intervjueeriti telefonitsi.

Toimetaja: Karin Koppel



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: