Clinton suurendas edumaad Trumpi ees ({{commentsTotal}})

Hillary Clinton
Hillary Clinton Autor/allikas: AFP/Scanpix

USA demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni edumaa vabariiklasest vastaskandidaadi Donald Trumpi ees on pärast mõlema partei kongressi kasvanud kaheksa protsendini, selgus Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitlusest.

Clinton ja tema asepresidendikandidaat Tim Kaine juhivad arvamusküsitlusi 50-protsendilise toetusega, samas kui Trumpi ja tema asepresidendikandidaati Mike Pence'i toetab 42 protsenti registreeritud hääletajaist, vahendas Washington Post.

Juuli keskel edestas Clintoni toetus Trumpi oma 4 protsendiga.

Arvamusküsitluse tulemused kinnitavad, et Clinton lõikas demokraatide parteikongressist rohkem kasu kui Trump vabariiklaste omast. Samuti peetakse Clintoni toetuse kasvu põhjuseks Trumpi väljaütlemisi Iraagis hukkunud moslemist armeekapteni Humayun Khani vanemate aadressil, mis pälvisid nii mitmete vabariiklaste kui laiema avalikkuse kriitika.

Küsimusele, kuidas nad hindavad Trumpi käitumist Khanidega seoses, vastas 13 protsenti valijaist, et kiidavad selle heaks, 74 protsenti aga laitsid presidendikandidaadi käitumist. 56 protsenti vastanuist pidas Trumpi käitumist selles küsimuses väga laiduväärseks.

Värske küsitluse tulemused on kooskõlas enamiku pärast demokraatide kongressi tehtud arvamusuuringutega.

Järgmine suur võimalus valijate meelt muuta on septembri lõpus, kui toimub esimene kolmest presidendidebatist.

Washington Posti ja ABC Newsi arvamusküsitlus viidi läbi esmaspäevast neljapäevani juhuslikult valitud 1002 täiskasvanu seas, keda intervjueeriti telefonitsi.

Toimetaja: Karin Koppel



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: