Moora: riigijuhtide osalemine luksusautode kokkutulekul näitab hea maitse puudumist ({{commentsTotal}})

Esiplaanil Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur.
Esiplaanil Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Presidendi, peaministri ja siseministri aukülalisena osalemine tuleval nädalal Eestis toimuval luksusautode kokkutulekul ei ole vale mitte seepärast, et poliitikud ei võiks üritustel osaleda, küll aga näitab see hea maitse puudumist, leiab Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora.

Järgmisel nädalal kogunevad Tallinnasse ja Pärnusse luksusautode omanikud 40 riigist ning 2500-eurose pääsme eest saavad nad kohtuda ka president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Taavi Rõivase ja siseminister Hanno Pevkuriga.

Moora rääkis Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et festivale, kus riigi juhtivad isikud osalevad või avasõnu ütlevad, on päris palju. Ta tõi näiteks Viljandi folgi, mille pealik Ando Kiviberg on IRLi poliitik ning mille on aastaid avanud president Ilves.

"Ühesõnaga, tegelikult parteilised inimesed võivad üritusi korraldada ja poliitikud võivad seal käia, osaleda. Teravam küsimus on see, et konkreetne üritus ise on piinlik mingil teisel tasandlil," märkis ta.

Moora sõnul on raske teha etteheidet Rõivasele, sest peaminister teeb eri gruppidele visiite Stenbocki majja aeg-ajalt ikka, kuid Hanno Pevkuri seotus ja väide, et ta teeb seda Hanno Pevkuri, mitte siseministrina, on täielik absurd.

"Kui ta ise ütleb, et läheb sinna meelelahutusprogrammi läbi viima, mingit viktoriini tegema neile ja kaunistama ürituse mitteformaalset osa oma kohalolekuga, siis see on selgelt hea maitse puudumine," sõnas Moora.

"Luksusautodega eputamine võib-olla mingil hetkel klappis Reformierakonna kuvandiga, aga riiklike institutsioonide seotus sellise üritusega näitab madalat maitset," lisas ta.

Andres Tarand: sellist kohtumist poleks mingil juhul vaja

Ka kunagine peaminister Andres Tarand peab kohtumise eetilisust kaheldavaks. Ta ütles ERRi uudisteportaalile, et tema meelest poleks seda mingil juhul vaja.

"Ei peaks olema küll sellist süsteemi, aga rahainimesed saavad sellest ilmselt omamoodi aru," sõnas ta.

Ise ei pea endine valitsusjuht sellistest paraadidest eriti lugu ega pea neid ka vajalikuks.

"Selline suurusega uhkeldamine on ka teatud tähelepanuvajadus, aga teistpidi võttes on ju üks väike vabandus, et inimestel on need võimalused. Midagi uut päikese all palju pole, välja arvatud, et autod lähevad palju paremaks tänu tehnika arengule," märkis Tarand.

Lobjakas: tegu on huvide konfliktiga ja riigi maine müümisega

"Olukorrast riigis" teine saatejuht Ahto Lobjakas tõi välja kaks tasandit: esiteks on tema hinnangul tegemist huvide konfliktiga, arvestades, et ürituse korraldab reformierakondlane Sten Pentus, riigikogu liikme Keit-Pentus Rosimannuse vend.

"On vahe, kes korraldab üritust, milline on tema side parteiga, kes on parajasti valitsuses ja võimul. Antud juhul Pentus, Pentus-Rosimannus, Rain Rosimannus - see kõik läheb lähedale Reformierakonna otsustajatele. Viljandi folki ei saa sellesse kategooriasse panna, isegi õllesummerit mitte," tõdes ta.

Teiseks tõi Lobjakas välja riigi küsimuse, mis on tema hinnangul suurem probleem.

"Sisuliselt riigi mainet ja au müüakse raha eest ja see mulle ei meeldi," nentis saatejuht.

Toimetaja: Karin Koppel



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: