Palts soovitab Reidi tee maa alla rajada ({{commentsTotal}})

Kavandatav Reidi tee ühendab Pirita tee Ahtri tänavaga.
Kavandatav Reidi tee ühendab Pirita tee Ahtri tänavaga. Autor/allikas: ERR

Suurettevõtja Tõnis Palts leiab, et Tallinna plaanitav 60 meetri laiune Reidi tee peaks kulgema maa alt, maapealsele osale saaks aga rajada inimsõbraliku asumi.

"Reidi tee nimelisele pornograafiale saab tarkadest inimestest vahele astuda vaid IRLi rahandusminister Sven Sester," kirjutas Tõnis Palts sotsiaalmeedias. "Tema käes on võti keerata ELi osa selles projektis kinni, seniks kuni projekt on sellisel jubedal kujul laual. Mõistlik lahendus on kõik see maa alla viia ja ehitada sinna peale just selline ilus soe inimsõbralik asum, nagu soovivad jalakäigufännid".

Paltsi hinnangul oleks Reidi tee maa alla viimise lisamaksumus väiksem kui ERMi maksumus, samas saaksid sellest kasu kümned tuhanded inimesed päevas.

Plaanitav Reidi tee kulgeb läbi läbi Kadrioru pargi, mis on alates 1959. aastast olnud looduskaitse all. Tee-ehitus kahjustaks aga Tallinna keskkonnaameti kinnitusel parki otseselt, kuna pargist lõigatakse ära kuni ühe hektari suurune ala. Seni on tehtud vaid osalisi eeluuringuid – näiteks tee alla jääva piirkonna dendroloogiline uuring ja mürauuring.

Kadrioru pargi kaitseala valitseja on riigi keskkonnaamet ning tee-ehitus tuleb ametiga kooskõlastada. Looduskaitseseadus keelab riigi keskkonnaametil kooskõlastada tegevusi, mis võivad kahjustada kaitstavat loodusobjekti.

Euroopa Komisjoni nõudmine on, et projekti keskkonnahinnang oleks adekvaatselt läbi viidud ja tuleb teha kõik, et ennetada negatiivseid keskkonnamõjusid, lisaks tuleb arvesse võtta ka projekti sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: BNS



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: