Saarts: IRL saab Jõksiga end upitada ({{commentsTotal}})

Kui Allar Jõksi kandidatuuri saadab presidendivalimistel edu, aitab see ka IRL-il end upitada ja näidata end tegijatena, leiab TLÜ politoloog Tõnis Saarts.

Saartsi arvates saab presidendivalimistel edukas olnud erakond ka teatud plusspunkte järgmisteks kohalikeks valimisteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Jõksil peaks minema hästi presidendivalimistel valimiskogus, siis IRLile oleks see väga suur kingitus arvestades nende suhteliselt kehva positsiooni. See oleks üks võimalus ennast upitada ja näidata taas, et nad on tegijad," lausus ta.

Eesti Ekspressi peatoimetaja, Poliitika.guru toimetaja Erik Moora arvab samuti, et kui Allar Jõks saaks presidendiks, võib see IRL-ile väikse turgutuse anda.

"Küll on aga raske öelda, kas see nagu just otseselt kõik IRLile mõjub, kuna Allar Jõks ise ei ole selline IRL-i käilakuju nagu Arnold Rüütel oli toonase Rahvaliidu oma," lisas Moora.

Politoloogide hinnangul riigikogus presidenti suure tõenäosusega ära ei valita, sest kõik erakonnad on selgelt oma kandidaadi taga.

Samuti leiab Moora arvates enamik kandidaate, et nende võimalused on paremad valimiskogus, mistõttu puudub neil motivatsioon riigikogus jõuliselt kompromissi otsida.

Saarts arutles, et kui Reformierakonna ülesseatav Siim Kallas on riigikogus suhteliselt edukas, siis ei ole ka erilist põhjust öelda seda, et ta ei võiks ka valimiskogus olla ülesseatud, mis muidugi tekitab küsimuse, et mis saab Marina Kaljurannast.

Moora sõnul toetab Reformierakond valimiskogus kandidaati, kelle võimalused seal võita on suuremad. See aga selgub pärast seda, kui ilmunud on vahepealsed küsitlused ning ära otsustatud valimiskogu liikmed.

Samas leiab Moora, et erakonna juhtkonna jaoks ei ole reformierakondlase presidendiks saamine väga suur prioriteet.

"See tahes-tahtmata jälle kallutab seda võimutasakaalu Reformierakonna poole ja nende peamine eesmärk on mitte teha järeleandmisi just täitevvõimus ehk valitsuse juhtimises ja seetõttu see ind minna väga kaugele - me juba näeme täna, et seda indu ei ole, et oma inimene presidendiks saada," märkis Moora.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: