Saarts: IRL saab Jõksiga end upitada ({{commentsTotal}})

Kui Allar Jõksi kandidatuuri saadab presidendivalimistel edu, aitab see ka IRL-il end upitada ja näidata end tegijatena, leiab TLÜ politoloog Tõnis Saarts.

Saartsi arvates saab presidendivalimistel edukas olnud erakond ka teatud plusspunkte järgmisteks kohalikeks valimisteks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui Jõksil peaks minema hästi presidendivalimistel valimiskogus, siis IRLile oleks see väga suur kingitus arvestades nende suhteliselt kehva positsiooni. See oleks üks võimalus ennast upitada ja näidata taas, et nad on tegijad," lausus ta.

Eesti Ekspressi peatoimetaja, Poliitika.guru toimetaja Erik Moora arvab samuti, et kui Allar Jõks saaks presidendiks, võib see IRL-ile väikse turgutuse anda.

"Küll on aga raske öelda, kas see nagu just otseselt kõik IRLile mõjub, kuna Allar Jõks ise ei ole selline IRL-i käilakuju nagu Arnold Rüütel oli toonase Rahvaliidu oma," lisas Moora.

Politoloogide hinnangul riigikogus presidenti suure tõenäosusega ära ei valita, sest kõik erakonnad on selgelt oma kandidaadi taga.

Samuti leiab Moora arvates enamik kandidaate, et nende võimalused on paremad valimiskogus, mistõttu puudub neil motivatsioon riigikogus jõuliselt kompromissi otsida.

Saarts arutles, et kui Reformierakonna ülesseatav Siim Kallas on riigikogus suhteliselt edukas, siis ei ole ka erilist põhjust öelda seda, et ta ei võiks ka valimiskogus olla ülesseatud, mis muidugi tekitab küsimuse, et mis saab Marina Kaljurannast.

Moora sõnul toetab Reformierakond valimiskogus kandidaati, kelle võimalused seal võita on suuremad. See aga selgub pärast seda, kui ilmunud on vahepealsed küsitlused ning ära otsustatud valimiskogu liikmed.

Samas leiab Moora, et erakonna juhtkonna jaoks ei ole reformierakondlase presidendiks saamine väga suur prioriteet.

"See tahes-tahtmata jälle kallutab seda võimutasakaalu Reformierakonna poole ja nende peamine eesmärk on mitte teha järeleandmisi just täitevvõimus ehk valitsuse juhtimises ja seetõttu see ind minna väga kaugele - me juba näeme täna, et seda indu ei ole, et oma inimene presidendiks saada," märkis Moora.

Toimetaja: Priit Luts



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema