Fotod ja video: Erdogan lubas Istanbuli massimiitingul surmanuhtluse taastamist ({{commentsTotal}})

{{1470598915000 | amCalendar}}

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kordas eile Istanbulis toimunud massimiitingul oma lubadust taastada riigis surmanuhtlus, kuid rahvas seda soovib ja parlament selle heaks kiidab.

Pärast juulis toimunud riigipöördekatset on nii Erdogan kui ka mitmed võimuerakonna - Õigluse ja Arengu Partei (AKP) - poliitikud väitnud, et surmanuhtluse taastamist soovib rahvas, kelle soovi peavad poliitikud arvestama, vahendasid Reuters ja Yle.

"Kui rahvas otsustab surmanuhtlust toetada, siis ma usun, et poliitilised erakonnad lähtuvad sellest tahteavaldusest," rõhutas Erdogan. "See, kes selles küsimuses lõpliku otsuse teeb, on Türgi parlament, võttes arvesse, et kõrgeim võim on rahva käes. Ma ütlen juba ette - ma kavatsen parlamendi poolt tehtava otsuse heaks kiita."

Euroopa kriitikale vastas Erdogan meeldetuletusega, et surmanuhtlus on kasutusel näiteks ka Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Jaapanis.

Massimiitingul osales umbes miljon inimest

Istanbulis toimunud massimiitingul, mis oli pühendatud "demokraatiale ja märtritele", osales erinevate hinnangute kohaselt umbes miljon inimest. Erdogani sõnul jätkuvad miitingud vähemalt kolmapäevani.

Miiting algas Türgi hümniga, millele järgnes ühine koraanilugemine.

President teatas miitingulistele peetud kõnes, et riigipöördekatses süüdistatud vaimulik Fethullah Güleni liikumine tuleb hävitada "seaduste raamidest kinni pidades". Eriti vajalik on tema kinnitusel see, et riigi ametkonnad saaksid Güleni toetajatest täielikult puhastatud. "Nad maksavad selle eest, mida nad on teinud," sõnas Erdogan.

Erdogan kritiseeris taas Saksamaad

Erdogan kritiseeris ka Saksamaa võime selle eest, et viimased ei võimaldanud tal eelmisel pühapäeval pöörduda oma Kölni kogunenud toetajate poole videosilla vahendusel. Juhtum tõi kaasa järjekordse pingetõusu Ankara ja Berliini suhetes ning Türgi välisministeerium kutsus seetõttu välja ka Saksamaa suursaadiku.

Türgi president heitis Saksamaale ette ka seda, et kurdi aktivistidel olevat sarnast videosilda lubatud ühe konverentsi raames kasutada. "Kus on demokraatia? Las nad toidavad terroriste, see annab neile endile tagasilöögi," sõnas ta. 

Toimetaja: Laur Viirand



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema