Fotod ja video: Erdogan lubas Istanbuli massimiitingul surmanuhtluse taastamist ({{commentsTotal}})

{{1470598915000 | amCalendar}}

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kordas eile Istanbulis toimunud massimiitingul oma lubadust taastada riigis surmanuhtlus, kuid rahvas seda soovib ja parlament selle heaks kiidab.

Pärast juulis toimunud riigipöördekatset on nii Erdogan kui ka mitmed võimuerakonna - Õigluse ja Arengu Partei (AKP) - poliitikud väitnud, et surmanuhtluse taastamist soovib rahvas, kelle soovi peavad poliitikud arvestama, vahendasid Reuters ja Yle.

"Kui rahvas otsustab surmanuhtlust toetada, siis ma usun, et poliitilised erakonnad lähtuvad sellest tahteavaldusest," rõhutas Erdogan. "See, kes selles küsimuses lõpliku otsuse teeb, on Türgi parlament, võttes arvesse, et kõrgeim võim on rahva käes. Ma ütlen juba ette - ma kavatsen parlamendi poolt tehtava otsuse heaks kiita."

Euroopa kriitikale vastas Erdogan meeldetuletusega, et surmanuhtlus on kasutusel näiteks ka Ameerika Ühendriikides, Hiinas ja Jaapanis.

Massimiitingul osales umbes miljon inimest

Istanbulis toimunud massimiitingul, mis oli pühendatud "demokraatiale ja märtritele", osales erinevate hinnangute kohaselt umbes miljon inimest. Erdogani sõnul jätkuvad miitingud vähemalt kolmapäevani.

Miiting algas Türgi hümniga, millele järgnes ühine koraanilugemine.

President teatas miitingulistele peetud kõnes, et riigipöördekatses süüdistatud vaimulik Fethullah Güleni liikumine tuleb hävitada "seaduste raamidest kinni pidades". Eriti vajalik on tema kinnitusel see, et riigi ametkonnad saaksid Güleni toetajatest täielikult puhastatud. "Nad maksavad selle eest, mida nad on teinud," sõnas Erdogan.

Erdogan kritiseeris taas Saksamaad

Erdogan kritiseeris ka Saksamaa võime selle eest, et viimased ei võimaldanud tal eelmisel pühapäeval pöörduda oma Kölni kogunenud toetajate poole videosilla vahendusel. Juhtum tõi kaasa järjekordse pingetõusu Ankara ja Berliini suhetes ning Türgi välisministeerium kutsus seetõttu välja ka Saksamaa suursaadiku.

Türgi president heitis Saksamaale ette ka seda, et kurdi aktivistidel olevat sarnast videosilda lubatud ühe konverentsi raames kasutada. "Kus on demokraatia? Las nad toidavad terroriste, see annab neile endile tagasilöögi," sõnas ta. 

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: