Jaapani keiser teatas, et tema halb tervis takistab ametikohustuste täitmist ({{commentsTotal}})

{{1470641580000 | amCalendar}}

Jaapani keiser Akihito teatas täna videopöördumises rahvale, et tema halvenev tervis ja kõrge iga teevad tal ametiülesannete täitmise keeruliseks. Kuigi 82-aastane keiser ei kasutanud otseselt väljendit "troonist loobumine", andis ta selgelt mõista, et ei soovi enam oma senises rollis jätkata ning loodab, et tema töökoormust on võimalik vähendada.

Tegemist oli Akihito ametiaja teise telepöördumisega, vahendasid Reuters ja BBC.

Jaapani rahvusringhääling NHK teatas eelmisel kuul, et Akihito, kellele on tehtud südameoperatsioon ning kes on saanud ravi eesnäärmevähi vastu, soovib lähiaastatel troonist loobuda.

Troonist loobumine on Jaapani ajaloos väga erakordne juhtum ning moodsal ajal pole seda toimunud. Seega puuduvad sellise sammu jaoks ka täpsemad seadused ja reeglid.

Keiser, keda on ajaloo jooksul peetud jumalikku päritolu isikuks, on Jaapani põhiseaduse kohaselt rahva ühtsuse sümbol, kellel otsest poliitilist võimu pole. Seega juhul, kui Akihito oleks täna otseselt öelnud, et soovib troonist loobuda, oleks võidud tõlgendada ka kui poliitikasse sekkumist.

Kuigi paljud jaapanlased on keisri troonist loobumise soovi suhtes mõistmist üles näidanud, on näiteks peaminister Shinzo Abet toetavad konservatiivid sellele varem vastu olnud. Abe ise kommenteeris, et asjaolusid arvestades tuleb asuda kaaluma võimalikke edasisi samme.

Akihito on olnud Jaapani keiser alates 1989. aastast, mil suri tema isa keiser Hirohito. Akihito on Jaapani ajaloo 125. keiser.

Akihitol ja tema abikaasal Michikol on kolm last - 1960. aastal sündinud kroonprints Naruhito, prints Akishino (s. 1965) ja Sayako Kuroda (s. 1969), kes pärast abiellumist loobus oma keiserlikust tiitlist.

2007. aastal käisid keiser Akihito ja tema abikaasa visiidil Eestis. 

Toimetaja: Laur Viirand



Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: