Pakistani haiglas hukkus enesetapuplahvatuses vähemalt 70 inimest ({{commentsTotal}})

{{1470642614000 | amCalendar}}

Pakistanis Quetta linnas plahvatas esmaspäeval riiklikus haiglas lõhkekeha, hukkus vähemalt 70 ja sai viga üle 100 inimese, teatasid võimud.

Belutšistani provintsi pealinna Quetta tsiviilhaiglas korraldati enesetapurünnak ajal, mil haiglasse oli seoses Belutšistani advokatuuri presidendi Bilal Anwar Kasi tapmisega kogunenud umbes 200 inimest. Esmaspäeva hommikul maha lastud Kasi surnukeha oli toodud Quetta tsiviilhaiglasse, vahendas BNS.

"Hukkunute arv on tõusnud 70-ni ja vigastatuid on 112," ütles provintsi tervishoiuameti juht doktor Masood Nausherwani ajakirjanikele.

Haigla direktori Abdul Rehmani sõnul on enamik ohvreid advokaadid.

Rünnaku eest võttis vastutuse Pakistani Talibani harurühmitus.

Pakistani Talibanile (Tehreek-e-Taliban Pakistan) alluva rühmituse Jamaatul Ahara pressiesindaja ütles e-kirja teel ajakirjanikele, et tema esindatav haru "võtab vastutuse" rünnaku eest Quetta haiglas.

Ta lubas rünnakute jätkumist "islamisüsteemi kehtestamiseni Pakistanis".

Kaks tundmatut relvastatud isikut lasid Kasi maha teel kodunt tööle, ütles provintsi siseminister Akbar Harifal.

Lõhkekeha õhkimise hetkeks oli haiglasse kogunenud kuni 200 inimest. Kohal oli kümneid advokaate ja ajakirjanikke.

Politsei kinnitas, et tegu oli enesetapurünnakuga.

"Pommar oli kinnitanud keha külge umbes kaheksa kilogrammi lõhkeainet, mis sisaldas kuullaagreid ja šrapnelle," ütles pommirühma juht Abdul Razzaq AFP-le.

Quetta rünnaku omaks kuulutanud Jamaat-ul-Ahrar võttis kevadel vastutuse ka aasta rängima rünnaku - ülestõusmispühal Lahore rahvarohkes pargis 75 inimese elu nõudnud pommiplahvatuse eest.

Iraani ja Afganistaniga piirnev Belutšistan on nafta- ja gaasirikas piirkond, mille vägivallatase on kõrge. Provintsis tegutsevad nii islamiäärmuslased kui separatistid. Kokkupõrkeid esineb ka kohalike sunniitide ja šiiitide vahel.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: