Läti majanduspolitsei uurib Ossinovski osalusega rongiprojekti ({{commentsTotal}})

Oleg Ossinovski
Oleg Ossinovski Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Läti majanduspolitsei hakkas uurima Oleg Ossinovski osalusega 22 miljonilist diiselrongide renoveerimise projekti, mille lõplikku valmimist on juba enam kui poole aasta võrra edasi lükatud, kirjutab Läti päevaleht Diena.

Majanduspolitsei juht Peteris Bauska on saatnud kirja transpordiministeeriumile, milles nõuab ametnike vastustuse ja hilinemisest tekkiva kahju hindamist, kirjutas leht.

21,9 miljoni eurose maksumusega lepingu võitis kaks aastat tagasi kolmest ettevõttest koosnev konsortsium DMU Vilcieni, mille üks osapool on Oleg Ossinovski suurosalusega AS Daugavpils Lokomotīvju Remonta Rūpnīca.

Lisaks kuulub selles osalus Rigas Vagonbuves Rupnicale (RVR), mille nõukogu esimees on Vene kodanik Eduard Boze, ja mida kaudselt kontrollib Aleksandrs Brandavs. Kolmas osapool VRC Zasulauks kuulub 49 protsendi ulatuses RVR-ile ja 50,9 protsendi ulatuses tellijale Pasazieru Vilciensile.

Projekti valmimistähtaega on korduvalt edasi lükatud. Samuti tuvastati puudusi esimeses Pasazieru Vilciensile üle antud rongidekogumis.

Pasazieru Vilciens kinnitas, et uurimine on alanud. Ettevõte on saanud kätte majanduspolitsei küsimused ja koostab hetkel vastuseid. Samal ajal märkis ettevõte, et projekt on edenemas - neli rongide gruppi on antud töösse, viies on vastu võetud ja kuuendat rongigruppi hetkel testitakse. Läti valitsus on pikendatud projekti lõpptähtaega 30. septembrini.

Kokkulepe 19 diiselrongi renoveerimiseks allkirjastati 2014. aasta 31. jaanuaril ja töö pidi algse tähtaja kohaselt valmis olema 2015. aasta septembris, mida seejärel pikendati tänavu 30. juunini.

Transpordiministeeriumi sõnul oli uus pikendus vajalik mitmete asjaolude tõttu, eriti selle tõttu, et peale esimeste renoveeritud rongide töölepanekut ilmensid mitmesugused puudused ja viienda ning kuuenda rongidekogumi osasid kasutati nende puuduste kõrvaldamiseks, kuid Venemaa varustajad ei suutnud piisavalt kiiresti vajaminevaid varuosi valmistada ja osa juppe on endiselt puudu.

Hilinemise eest on plaanis DMU Vilcienilt nõuda leppetrahvi 2,2 miljonit ehk 10 protsenti lepingu maksumusest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: