Läti majanduspolitsei uurib Ossinovski osalusega rongiprojekti ({{commentsTotal}})

Oleg Ossinovski
Oleg Ossinovski Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Läti majanduspolitsei hakkas uurima Oleg Ossinovski osalusega 22 miljonilist diiselrongide renoveerimise projekti, mille lõplikku valmimist on juba enam kui poole aasta võrra edasi lükatud, kirjutab Läti päevaleht Diena.

Majanduspolitsei juht Peteris Bauska on saatnud kirja transpordiministeeriumile, milles nõuab ametnike vastustuse ja hilinemisest tekkiva kahju hindamist, kirjutas leht.

21,9 miljoni eurose maksumusega lepingu võitis kaks aastat tagasi kolmest ettevõttest koosnev konsortsium DMU Vilcieni, mille üks osapool on Oleg Ossinovski suurosalusega AS Daugavpils Lokomotīvju Remonta Rūpnīca.

Lisaks kuulub selles osalus Rigas Vagonbuves Rupnicale (RVR), mille nõukogu esimees on Vene kodanik Eduard Boze, ja mida kaudselt kontrollib Aleksandrs Brandavs. Kolmas osapool VRC Zasulauks kuulub 49 protsendi ulatuses RVR-ile ja 50,9 protsendi ulatuses tellijale Pasazieru Vilciensile.

Projekti valmimistähtaega on korduvalt edasi lükatud. Samuti tuvastati puudusi esimeses Pasazieru Vilciensile üle antud rongidekogumis.

Pasazieru Vilciens kinnitas, et uurimine on alanud. Ettevõte on saanud kätte majanduspolitsei küsimused ja koostab hetkel vastuseid. Samal ajal märkis ettevõte, et projekt on edenemas - neli rongide gruppi on antud töösse, viies on vastu võetud ja kuuendat rongigruppi hetkel testitakse. Läti valitsus on pikendatud projekti lõpptähtaega 30. septembrini.

Kokkulepe 19 diiselrongi renoveerimiseks allkirjastati 2014. aasta 31. jaanuaril ja töö pidi algse tähtaja kohaselt valmis olema 2015. aasta septembris, mida seejärel pikendati tänavu 30. juunini.

Transpordiministeeriumi sõnul oli uus pikendus vajalik mitmete asjaolude tõttu, eriti selle tõttu, et peale esimeste renoveeritud rongide töölepanekut ilmensid mitmesugused puudused ja viienda ning kuuenda rongidekogumi osasid kasutati nende puuduste kõrvaldamiseks, kuid Venemaa varustajad ei suutnud piisavalt kiiresti vajaminevaid varuosi valmistada ja osa juppe on endiselt puudu.

Hilinemise eest on plaanis DMU Vilcienilt nõuda leppetrahvi 2,2 miljonit ehk 10 protsenti lepingu maksumusest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema