Allar Jõks allkirjade kättesaamisega ei kiirusta ({{commentsTotal}})

{{1470646322000 | amCalendar}}

Allar Jõksi meeskond jätkab kohtumisi teiste erakondadega ega kiirusta presidendikandidaadi riigikogus ülesseadmiseks vajalike allkirjade paberile saamisega.

Jõksi kampaaniameeskonna liige Taavi Linnamäe ütles esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile, et tänaseks on Jõksile toetust avaldanud Vabaerakonna ja IRLi fraktsioonid, kus on kokku 22 liiget, mis on kandidaadi ülesseadmiseks riigikogus piisav.

Kuna kandidaatide ülesseadmine presidendivalimiste esimeseks vooruks lõppeb 27. augustil, siis Linnamäe sõnul on allkirjade füüsiliseks kogumiseks veel aega piisavalt ja pole põhjust tormata.

Esmaspäevasel kohtumisel Keskerakonna esindajatega lepiti kokku, et Jõks kohtub Keskerakonna riigikogu fraktsiooniga enne 29. augustit, mil toimub esimene hääletusvoor. Juunis kohtus Jõks EKRE fraktsiooniga.

Linnamäe sõnul peab president suhtlema kõigi erakondadega ning sellest lähtub Jõks ka presidendikandidaadina. „Suhtleme pidevalt kõigi erakondade esindajatega, et koguda võimalikult laiapõhjalist toetust Allar Jõksile nende hulgast, kes jagavad samu väärtusi ning kes ei soovi Eestile mugavuspresidenti,“ ütles Linnamäe.

Jõks ise prognoosib, et saab hääli juurde ka teistelt erakondadelt

"Kuna valimised on salajased, siis ma olen seniste kontaktide pealt kindel, et mul on toetajaid igast parlamendierakonnast. Need kohtumised erinevate erakondadega kindlasti jätkuvad, lisaks vabaerakonnale ja IRL-ile ja täna ka Keskerakonnaga, hoian ma kontakti sotsiaademokraatidega. Juunis kohtusin ka ekre fraktsiooniga, nii et on toetajaid," rääkis Jõks "Aktuaalsele kaamerale".

Keskerakond kogus Mailis Repsile ja Reformierakond Siim Kallasele ülesseadmiseks vajalikud allkirjad kokku kohe pärast seda, kui olid nad oma erakonna presidendikandidaadiks kinnitanud.

Isamaa ja Res Publica Liidu ning nüüd ka Vabaerakonna ametliku toetusega presidendikandidaat Allar Jõks viitas intervjuus Postimehele, et ei jäta riigikogu valimisvoorusid vahele. "Vabaerakond ja IRL tegelevad sellega, et vajalikuks hetkeks oleks see [riigikogus ülesseadmiseks vajalik] 21 allkirja olemas," ütles Jõks ajalehele. "Teiste erakondadega seisavad mul kohtumised lähinädalatel ees."

Seni on olnud lahtine, kas Jõksi valimiste riigikogu voorudes osaleb. Reedel sai ta Vabaerakonna ametliku toetuse, kuid sellele vaatamata võis oletada, et Jõks jääb parlamendis taktikalistel kaalutlustel üles seadmata.

Jõksi fookus on samas valimiskogul. "Alates jaanipäevast olen maha sõitnud 6500 kliomeetrit ja see on mind viinud ligikaudu 70 linna ja valda, ligikaudu 90 omavalitsustegelase juurde."

Toimetaja: Indrek Kuus



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: