Marleen Pedjasaar: 8 soovitust – kuidas saada arutelust maksimum ({{commentsTotal}})

Marleen Pedjasaar on SpeakSmart koolitaja ja moderaator, arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.
Marleen Pedjasaar on SpeakSmart koolitaja ja moderaator, arvamusfestivali moderaatorite koolitaja. Autor/allikas: SpeakSmart

Arutelukoolitaja ja moderaator, arvamusfestivali moderaatorite koolitaja Marleen Pedjasaar annab siinkohal 8 soovitust, mille abil on võimalik arvamusfestivali infovoogudes pinnale jääda ja midagi kasulikku ammutada.

Olete sattunud arvamusfestivalile. Arutelusid on kahe päeva jooksul sadu. Räägitakse pea kõigest, kultuurist julgeolekupoliitikani, poliitikast maaeluni, teadusest terviseni, arengukoostööst ettevõtluseni, kodanikuühiskonnast energeetikani.

Arutlejaid on samuti sadu, mõned juba tuttavad nimed ja mõned üllatajad. Keegi kusagil müüb kohvi ja kooki ja suhkruvatti ning justkui lihtsalt aruteludest oleks vähe, pakutakse ka kultuuriprogrammi – näiteks saab valmistada ürdivõid, osaleda fotonäitusel või minna Paidesse ekskursioonile.

Teadlased aga teavad rääkida, et liiga palju valikuid võib õnne asemel hoopis õnnetuks muuta. Järgnevad mõned soovitused, kuidas arvamusfestivali pakutavas valikutekülluses õnn leida, kahest päevast maksimumi võtta ning enda jaoks just kõige sobivamad arutelud välja noppida:

1. Mõtle läbi, mis muudab Sinu jaoks arutelu heaks. Kas oluline on head arutlejad või osav moderaator? Kas pigem kuulaksid teemat, millest juba palju tead või prooviksid midagi uut? Lähtuvalt sellest koosta endale juba enne festivali algust päris oma kava, kus sees on ka arutelusid teemadel, mida ehk tavaliselt kuulama ei läheks.

2. Harjuta kuulamisoskust. Teisi kuulata ei ole alati lihtne, inimesed võivad rääkida pikalt ja segaselt. Eriti raske on kuulata kedagi, kellega me nõus ei ole – siis tahaks kuulamise asemel juba vastuargumente mõelda, et ise nutikana kõlada. Ometi on kuulamisoskus hea arutelukultuuri juures sama oluline kui rääkimisoskus. Võta näiteks eesmärgiks olla sel Arvamusfestivalil erakordselt hea kuulaja – kuula lõpuni, mõtle kaasa ja ole eelarvamusvaba.

3. Ole julge! Avalik esinemine (sh arutelu keskel mikrofoniga püsti tõusmine, et midagi küsida) on ämblike järel inimeste üks suuremaid hirme. Arvamusfestival on just selline koht, kus oma hirme ületada, ideid testida ja küsimisoskust harjutada.

4. Tunne ära, kui oled kognitiivselt kallutatud. Mis on kognitiivne kallutatus? Kognitiivne kallutatus (sisuliselt mõtlemisviga) ilmneb siis, kui tõlgendame üht või teist sündmust või olukorda lähtuvalt enda sügavatest uskumustest ja veendumustest, mis ei pruugi olla tingimata tõesed. Näiteks kipume hindama argumendi loogilist tugevust selle järgi, kui tõene või väär tundub meile selle järeldus. Kui meil on sügav veendumus, et pagulasi ei tohiks vastu võtta, tundub meile “argument” (või sisuliselt hirmutav demagoogiavõte), et pagulased varastavad meie töökohad loogilisena, kuna sellise “argumendi” järeldus on midagi meile loogilist ja meelepärast, antud juhul, et pagulasi ei tohiks vastu võtta. Kognitiivset kallutatust on raske vältida, kuid see on mõnikord võimalik, kui oleme sellisest fenomenist teadlikud ja oskame olla ka iseendi mõtete osas kriitilised.

5. Pane häid mõtteid kirja. Võib juhtuda, et selle punktini jõudes oled juba ära unustanud, mis täpselt oli selle loetelu esimene punkt. Suudame n-ö salvestada vaid väga väikese osa infost, mis meieni igapäevaselt jõuab. Eriti arvamusfestivalil, kus ideid ja mõtteid on palju, tasub enda jaoks olulisem kirja panna.

6. Harjuta argumentide koostamist ja ära tundmist. Kas lisaks väidetele kuuled aruteludes ka tõestusi ja selgitusi? Harjuta kas või mõttes, kuidas iseenda ideid argumenteeritumalt esitada ning milline oleks selleks hea struktuur.

7. Kasuta arutelusilte. Sel aastal leiad arvamusfestivali kümnelt arutelualalt positiivsete sõnumitega arutelusildid, mida saad kuulajana arutelu ajal üles tõsta ja sellega esitatud mõtetele, esinejatele ja moderaatorile toetust avaldada. Sildid on võimalus olla kuulajal passiivselt aktiivses rollis ehk kuigi kõva häälega ei pea sõna võtma, annab sildi tõstmine Sinu toetavast mõttest aimu. Näiteks saab siltidega öelda: Hea näide! Minu meelest oluline argument! Mulle meeldib Sinu mõte! Arvan ka nii! Selle mõtte võtan koju kaasa! Sildid leiad teemaala tekkidelt ja toolidelt. Sildid on uus viis arutelus kaasa arvata ka juhul, kui ei soovi kõva häälega teiste ees kõneleda. Võid oma lemmikarutelusildi endaga kaasa võtta teistele arutelualadele.

8. Naudi atmosfääri. Kas pole tore, et elame Eestis, kus igaüks saab oma mõtteid vabalt avaldada, ilma et ta kartma peaks või teda selle eest karistataks? Ja et meil on arvamuse avaldamiseks suisa eraldi festival? Argumentide otsimise, mõtete kirja panemise, küsimise ja kuulamise kõrval tasub ka lihtsalt olustikku nautida.

Autor on SpeakSmart koolitaja ja moderaator, arvamusfestivali moderaatorite koolitaja.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Ott TänakOtt Tänak
Soomes juhib Lappi, Tänak lõpetas päeva kümnendana

Autoralli MM-etapil Soomes läbiti reedesel võistluspäeval tosin kiiruskatset, millest lausa kaheksa võitis üldliider Esapekka Lappi (Toyota). Ott Tänaku võistluspäeva rikkus parempoolse tagumise rehvi ja ratta lõhkumine, mistõttu jäi ta konkurentidest umbes minutiga maha.

Uuendatud: 21:35 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.