Anvelt: Nestor võib saada riigikogus üles seatud pärast esimest vooru ({{commentsTotal}})

{{1470655800000 | amCalendar}}

Riigikogu sotsiaaldemokraatide (SDE) fraktsiooni esimehe Andres Anvelti sõnul pole sugugi võimatu, et Eiki Nestor saab siiski kokku riigikogus kandideerimiseks vajalikud 21 allkirja, kuigi see ei pruugi õnnestuda esimeseks vooruks.

"See, mis praegu toimub on nagu ilmaennustus Hiiumaa kohta - iga prognoos on vale," ütles Anvelt esmaspäeval ERR-i uudisteportaalile. Ta nimetas praeguseid erakondadevahelisi konsultatsioone jõudemonstratsioonideks, kus on ka palju hämamist.

Anvelt ütles, et tõsisemad kõnelused erakondade vahel algavad kahe nädala pärast, nädal aega enne 29. augustil toimuvat riigikogu esimest hääletusvooru.

"Kui riigikogu peaks suutma presidendi ära valida, siis selleks saab olla kas Eiki Nestor või Siim Kallas," väitis Anvelt.

Eiki Nestor peab end pigem kompromisskandidaadiks ja hindab samuti reaalseks võimalust, et ei saa kandideerimiseks vajalikku 21 häält esimeseks vooruks kokku.

See aga ei tähenda, et ta oleks püssi põõsasse visanud, sest suuremad kokkulepped sünnivad pärast esimest niinimetatud jõunäitamisvooru.

"Kandidaatidega on nii, et neil on kindlaid pooldajaid, aga ka kindlaid vastaseid. nende kontaktide pealt, mis mul igapäevselt poliitikutega on, ma arvan, et mul neid vastaseid ei olegi nii palju. Mõnel teisel poliitikul võib neid rohkem olla. Minu presidendiks saamise võimalus on selgelt seotud erakondade koostöö tahtega," lausus Nestor "Aktuaalsele kaamerale".

SDE-l on riigikogus 15 kohta ja praegu pole ükski erakond avalikult lubanud riigikogus Eiki Nestori poolt hääletada. Puuduvaid allkirju ei saa Nestori riigikogus ülesseadmiseks enam anda Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsioonide liikmed, kes on täiskoosseisus andnud need oma kandidaatidele. Samuti on väga tõenäoline, et IRL ja Vabaerakond annavad allkirjad Allar Jõksi ülesseadmiseks. Alles jääb EKRE fraktsioon, kellelt ilmselt Nestorile toetust oodata ei saa.

"Pärast esimest vooru tuleb kõigil hakata rehkendama," ütles Anvelt. "Praegu on lihtsalt üksteise tegemiste jälgimine."

Seetõttu pole SDE praegu Anvelti sõnul ka otsustanud, kuidas esimeses voorus hääletada. Kuna sotsidel riigikogu esimeses voorus oma kandidaati ei ole, siis on lahtine, kas fraktsioon otsustab ühiselt mõne kandidaadi kasuks või jätab hääletamise vabaks.

 

Toimetaja: Indrek Kuus



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: