Arvamusküsitluse kohaselt ei tooks uued valimised Hispaaniat patiseisust välja ({{commentsTotal}})

Hispaania parlament.
Hispaania parlament. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Uuringufirma CIS värske arvamusküsitluse kohaselt ei muudaks ka kolmandad parlamendivalimised Hispaania poliitilisel maastikul valitsevat patiseisu.

Pärast eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta juunis toimunud parlamendivalimisi pole Hispaanias suudetud endiselt moodustada uut valitsust, sest mõlemal korral polnud valimised võitnud paremtsentristliku Rahvapartei toetus nii suur, et see võimaldaks üksi enamusvalitsust moodustada, samas pole mitmete vastuolude tõttu õnnestunud kuidagi luua ka toimivat valitsuskoalitsiooni, vahendas Reuters.

Kui ka nüüd ei õnnestu valitsust moodustada, tuleb peagi korraldada järjekordsed parlamendivalimised. Mingit lahendust need aga ei tooks, sest ükski partei ei koguks 350-kohalises parlamendis enamuseks vajalikku 176 kohta. Samuti jääksid enamjaolt püsima ka praegused parteidevahelised jõuvahekorrad.

Kui praegu korraldataks parlamendivalimised annaksid oma hääle senise võimuerakonna ehk Rahvapartei poolt 32,5% valijatest, juunis saadi 33%.

Teisele kohale tuleksid sotsialistid, kelle toetus on võrreldes viimaste valimistega kasvanud 22,7 protsendilt 23,1 protsendini.

Vasakäärmuslik Podemos on 19,6 protsendiga kolmandal kohal, 26. juuni valimiste ajal toetas neid 21,1% valijatest.

Neljandal kohal oleks endiselt liberaalne Ciudadanos - praegu toetab neid 12% valijatest, valimiste ajal 13%.

Kuningas tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks senisele peaministrile

Hispaania kuningas Felipe VI tegi juuli lõpus valitsuse moodustamise ülesandeks Rahvapartei liidrile ja senisele peaministrile Mariano Rajoy'le. Viimane võttis ettepaneku vastu hoolimata sellest, et praegusel hetkel pole tal parlamendis veel piisavat arvu poolthääli kindlustatud.

Rahvapartei (Partido Popular ehk PP) juht Rajoy pole ka veel öelnud, millisel kuupäeval võiks valitsuse usaldushääletus parlamendis aset leida.

Senine peaminister rõhutas, et alustab teiste erakondadega uuesti kõnelusi, et veenda neid enda juhitud valitsust toetama. "Me peame moodustama tugeva ja stabiilsuse valitsuse niipea kui võimalik. Hispaania vajab praegu valitsust, seda peaks juhtima Rahvapartei ning mingeid alternatiive sellele ei eksisteeri," teatas Rajoy pärast kuningaga kohtumist.

"Ma üritan valitsust moodustada, kuid kõik ei sõltu minust," lisas ta.

Uus peaminister peab olema selge kahe kuu jooksul

Kui peaministrikandidaat parlamendis esimesel hääletusel absoluutset toetust ehk 176 poolthäält ei saa, korraldatakse 48 tundi hiljem uus hääletus, kus nõutakse ainult tavalist häälteenamust. Vähemusvalitsuse moodustamise eelduseks ongi see, et teised erakonnad kas toetavad seda või loobuvad hääletamisest.

Kui ka siis peaministriks soovija toetust ei pälvi, peab kuningas uue kandidaadiga välja tulema. Kui kahe kuu jooksul ükski peaministrikandidaat parlamendilt toetust ei saa, tuleb korraldada järjekordsed valimised.

Eelpool kirjeldatud stsenaarium sai teoks pärast eelmise aasta detsembris toimunud valimisi. Kuningas tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) esimehele Pedro Sanchezile, kes aga parlamendis piisavat kogust poolthääli ei kogunud.

Nii sotsialistid kui ka vasakäärmuslik Podemos teatasid täna pärast kuningaga konsulteerimist, et nemad hääletavad parlamendis Rajoy juhitud valitsuse vastu. Paremliberaalne erakond Cuidadanos on kinnitanud, et nemad jääksid hääletusel erapooletuks.

Sotsialistide juht Sanchez on öelnud, et nad tahavad Rajoy juhitud valitsuse muutmist ning see on ka põhjus, miks nad praeguse seisuga vastu hääletaksid. Olukorras, kus sotsialistid on jätkuvalt valmis vastu hääletama, on vähemusvalitsuse moodustamine sisuliselt võimatu.

Samas on valitsuse moodustamisega väga kiire, sest otsustamist nõuavad näiteks riigieelarvega seotud küsimused, sealhulgas Euroopa Liidult kriitikat pälvinud suur eelarvedefitsiit.

26. juuni parlamendivalimiste tulemused

1. Rahvapartei (Partido Popular): 33%, 137 kohta

2. Sotsialistlik Tööpartei (PSOE): 22,7%, 85 kohta

3. Unidos Podemos: 21,3%, 71 kohta

4. Ciudadanos: 13,1%, 32 kohta

5. Esquerra Republicana de Catalunya–Catalunya Sí (vasakpoolsed katalaani iseseisvuslased): 2,6%, 9 kohta

6. Convergència Democràtica de Catalunya (CDC) (paremliberaalsed katalaani iseseisvuslased): 2%, 8 kohta

7. Erinevad väike- ja regionaalparteid: 5,3%, 8 kohta

Peamised võimalused valitsuse moodustamiseks:

Paremtsentristlik kokkulepe Rahvapartei ja Ciudadanose vahel

Rahvapartei ja Ciudadanos saaksid kokku 169 saadikut, lisaks veel 7 saadikut regionaalparteidest. Seega absoluutsest enamusest oleks puudu üks poolthääl.

Erinevalt eelmiste valimiste ajast pole Ciudadanos nüüd enam vastu koalitsioonile Rahvaparteiga, kuigi erakond on varem andnud mõista, et Rajoy'd nad selle koalitsiooni peaministrina siiski näha ei tahaks.

"Suur koalitsioon"

Üheks variandiks oleks ka Rajoy poolt enne valimisi välja pakutud "suur koalitsioon", kuhu kuuluksid põlised vastased PP ja sotsialistid. See annaks kokku 222 rahvasaadikut ning tagaks teoorias pikaaegse stabiilsuse.

Sotsialistide liider Sanchez enne valimisi sellise võimaluse välistas, kuid eile ütles ta, et on valmis variandiks, kus "sotsialistid peavad tegutsema üldistes huvides".

Rahvapartei vähemusvalitsus

Kui Rajoyl ei õnnestu koalitsiooni luua, võib ta üritada ka vähemusvalitsuse moodustamist oma 137 rahvasaadiku baasil, kuid reaalsuses tähendaks see seda, et iga küsimuse hääletamisel peab ta lootma sotsialistide ja Ciudadanose toetusele ehk reaalsuses oleks iga hääletus valitsuse jaoks usaldushääletuseks.

Vasaktsentristlik koalitsioon

Vasakjõudude ühinemine annaks kokku ainult 156 kohta ning sellise valitsuse moodustamine on ebatõenäoline. Esiteks on sotsialistide toetus kahanenud ning teiseks on sotsialistide ja vasakäärmusliku Podemose vahel mitmetes küsimustes väga põhimõttelisi erimeelsusi.

Võimalike liitlaste jaoks on probleemiks Rajoy ise

Nii Ciudadanos kui ka sotsialistid teatasid kohe pärast valimisi, et nad ei kavatse toetada valitsust või valitsuskoalitsiooni, mida juhiks senine peaminister Rajoy. Samas valitsuskoalitsiooni kuulumist või Rahvapartei vähemusvalitsuse blokeerimisest loobumist kumbki erakond põhimõtteliselt ei välistanud.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema