Kohus: Soome riik ei pea laevafirmadele veeteetasusid tagasi maksma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Soome teise astme kohus tühistas aegumise tõttu Soome riigi ja Viking Line'i veeteetasude vaidluses esimese kohtuastme otsuse, mille kohaselt Soome riik pidi laevafirmadele enammakstud veeteetasud tagasi maksma.

Helsingi teise astme kohus tühistas esimese astme kohtu otsuse aastatel 2001-2004 enamtasutud veeteetasude osas, teatas Viking Line börsile. Kohus leidis, et nõuded on aegunud.

Soome teise astme kohus hakkas märtsis arutama muuhulgas Tallinki ja Viking Line'i nõudeid hõlmavat veeteetasude vaidlust.

Eelmise aasta 27. veebruaril tegi esimese astme kohus otsuse, milles kohustas Soome riiki tagastama laevaomanikele aastatel 2001-2004 liigselt võetud veeteetasud koos intressidega. Riik kaebas otsuse edasi.

Enne 2006. aasta 1. jaanuari kehtinud Soome veeteetasude seadus oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning mittediskrimineerimise põhimõttega, millega rikuti piiriülese teenuste osutamise vabadust. Seaduse alusel küsiti rahvusvahelisi vedusid teostavatelt laevadelt kõrgemaid tasusid kui riigisiseseid vedusid teostavatelt laevadelt. Soome muutis seadust Euroopa Komisjoni survel.

Protsessis oli hõlmatud 52 Soome laevaomaniku ja välismaiste laevaomanike nõuded. Esimese astme kohtus mõisteti Viking Line'ile välja 12,4 miljonit eurot. Finnlines oleks saanud 17 miljonit eurot.

Tallinki kontserni ettevõtjad pidid saama esimese astme kohtu otsuse järgi kokku tagasi 34,1 miljonit eurot. Sellest saaks AS Tallink Grupp 13,2 miljonit eurot, AS Hansatee Cargo 400 000 eurot ja Tallink Silja Oy 20,5 miljonit eurot.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: