Kohus: Soome riik ei pea laevafirmadele veeteetasusid tagasi maksma ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Soome teise astme kohus tühistas aegumise tõttu Soome riigi ja Viking Line'i veeteetasude vaidluses esimese kohtuastme otsuse, mille kohaselt Soome riik pidi laevafirmadele enammakstud veeteetasud tagasi maksma.

Helsingi teise astme kohus tühistas esimese astme kohtu otsuse aastatel 2001-2004 enamtasutud veeteetasude osas, teatas Viking Line börsile. Kohus leidis, et nõuded on aegunud.

Soome teise astme kohus hakkas märtsis arutama muuhulgas Tallinki ja Viking Line'i nõudeid hõlmavat veeteetasude vaidlust.

Eelmise aasta 27. veebruaril tegi esimese astme kohus otsuse, milles kohustas Soome riiki tagastama laevaomanikele aastatel 2001-2004 liigselt võetud veeteetasud koos intressidega. Riik kaebas otsuse edasi.

Enne 2006. aasta 1. jaanuari kehtinud Soome veeteetasude seadus oli vastuolus Euroopa Liidu õigusega ning mittediskrimineerimise põhimõttega, millega rikuti piiriülese teenuste osutamise vabadust. Seaduse alusel küsiti rahvusvahelisi vedusid teostavatelt laevadelt kõrgemaid tasusid kui riigisiseseid vedusid teostavatelt laevadelt. Soome muutis seadust Euroopa Komisjoni survel.

Protsessis oli hõlmatud 52 Soome laevaomaniku ja välismaiste laevaomanike nõuded. Esimese astme kohtus mõisteti Viking Line'ile välja 12,4 miljonit eurot. Finnlines oleks saanud 17 miljonit eurot.

Tallinki kontserni ettevõtjad pidid saama esimese astme kohtu otsuse järgi kokku tagasi 34,1 miljonit eurot. Sellest saaks AS Tallink Grupp 13,2 miljonit eurot, AS Hansatee Cargo 400 000 eurot ja Tallink Silja Oy 20,5 miljonit eurot.

Allikas: BNS



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: