Martin Meitern: minu ignorantsus ei ole sama hea kui sinu teadmised ({{commentsTotal}})

Martin Meitern.
Martin Meitern. Autor/allikas: Alari Rammo

Anti-intellektualism ja ignorantsus on suurim oht me vabadusele ja demokraatiale, kirjutab arvamusfestivali vabatahtlik Martin Meitern oma arvamusloos.

Mina usun demokraatiasse. Sellesse, et indiviidid on võimelised olema kõrgeima võimu kandjad ning juhtima riiki. Sellel on aga üks eeldus: inimestel on piisavalt informatsiooni ning nad teevad olemasoleva informatsiooni põhjal teadlikke otsuseid.

Inimesed kujundavad oma – nii küsitlustes kui ka valimistel väljendatava – arvamuse tihtipeale emotsioonide põhjal, need aga võivad olla reaalsusest üsna kaugel. Populistlikud parteid ja kampaaniad kasutavad seda suurima heameelega ära, sest tõepoolest – emotsioonidega on väga lihtne inimesi manipuleerida. Näiteks on Michael Gove (Ühendkuningriigi endine justiitsminister ja üks Brexiti kampaania juhtfiguuridest) öelnud, et inimestel UK-s on saanud küllalt ekspertidest. Ta kutsus üles usaldama oma kainet mõistust. Subtiitrid tema väljaöeldu juures aga ütlesid: ära lähtu faktidest, vaid emotsioonidest.

Emotsioonidele rõhudes on võimalik inimesi hõlpsasti poliitiliselt aktiveerida, aga nendele toetudes ei saa teha häid poliitilisi otsuseid. Newt Gingrich (üks hiljutistest eeldatavatest Donald Trumpi asepresidendikandidaatidest) väitis, et inimesed tunnevad, et kuritegevus Ühendriikides on Obama administratsiooni ajal tõusnud (viitamata seejuures ühelegi allikale, mille alusel ta seda väidab) – kuid FBI koostatud ametlik statistika ütleb, et kuritegevus on langenud. Üks neist on vaid arvamus inimeste emotsioonidest, teine on fakt. Tunded, olgu nad kui olulised ja reaalsed meie endi jaoks, on väga subjektiivsed. Poliitilisi otsuseid ei ole mõistlik nende põhjal langetada.

Nagu on korduvalt öeldud, ei saa inimesed väljaspool Ühendriike aru, kuidas on Donald Trumpil üldse reaalne võimalus saada presidendiks, kui veel aasta tagasi tehti Trumpi kandideerimise üle nalja.

Tegelikult kirjutas Isaac Asimov juba 1980. aastal, et Ameerika Ühendriike vaevab tõsine anti-intellektualism. Ühes sellega oli tema meelest levinud uskumus, et demokraatia tähendab, et ”minu ignorantsus on täpselt sama hea kui sinu teadmised”.

Demokraatia ei ole siiski teenus, mille me tarbijatena maksude maksmise eest saame. Demokraatia on miski, mille meie, kodanikud (mitte valitsejad), peame ise kvaliteedi ja sisuga täitma. Minu ignorantsus ei ole kaugeltki sama hea kui kellegi teise teadmised. Täpselt samamoodi pole seda sinu ignorantsus minu teadmiste kõrval.

Anti-intellektualism ja ignorantsus on suurim oht me vabadusele ja demokraatiale. Ja nii nagu suurimate ohtudega ikka, oleme me ise nende loojad. Aga selle ohu maandamiseks saame samuti meie ise kõige enam ära teha: lugeda ja uurida, rääkida poliitikast ja kuulata teisi, argumenteerida ning olla kriitilised.

Ma käin arvamusfestivalil, et kuulda teiste inimeste arvamusi teemadel, millele ma ise mõelnud pole. Ma loen Poliitika.guru’t, et olla kursis päevakajaliste teemadega poliitikas. Ma kuulan ka saadet "Olukorrast riigis", olgugi, et ei nõustu aeg-ajalt sellega, mida Ahto Lobjakas seal ütleb. Kõike selleks, et olla teadlik. Et osata teha argumenteeritud valikuid.

Et vähemalt valimiste ajal ei langeks ma (nii lihtsalt) emotsioonide ja hirmutamiste lõksu, vaid teaksin, mida üks või teine poliitika kaasa toob. Et vähemalt kord nelja aasta jooksul ei algaks mu tugevaim argument sõnadega “mul on tunne…” vaid ma oskaksin oma valiku valimistel langetada faktide põhjal (ja “ma ju tean…” ei ole ka tihtipeale fakt, vaid eelarvamus).

Selleks, et neid inimesi, kes tunnete asemel langetavad valiku faktidest lähtudes, oleks rohkem, peame heade kodanikena ka teistega poliitikast rääkima. Selgitama omaenda vanaemale, mida üks või teine asi endaga kaasa toob, vaidlema Facebookis avalikult vana koolikaaslasega, kes “tunneb, et…” (ja mitte selleks, et teda veenda, – see ei õnnestu niikuinii – vaid selleks, et veenda teisi). Ning vastuväiteid tooma ka poliitikuile, kes emotsioonidega mängides kaaskodanikke hirmutavad.

Kui on nõudlus sisukama arutelu järele avalikus arutelus, siis tekib ka pakkumine.

Nii nagu uskus Asimov, arvan minagi, et iga ajudega inimene (ja see ei ole kujund), suudab piisava info põhjal langetada teadlikke otsuseid. Vaadake või paari aasta eest toimunud rahvakogu. Hulk täiesti juhuslikult valitud inimesi suutis kaasa mõelda ja piisava info põhjal langetada argumenteeritud otsuseid.

Seega – loeme, oleme allika- ja argumendikriitilised ning põhjendame oma otsuseid faktide, mitte tunnetega. Sest ei, demokraatias ei ole minu ignorantsus sama hea, kui sinu teadmised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

Ruja proovRuja proov
Kirglik Ruja proovisaalis: pidev nääklemine ja vaidlemine väsitab

20. augustil on põhjust pidutseda, sest Eesti iseseisvuse taastamisest möödub 26 aastat. Et peost saaksid osa kõik eestimaalased, teeb ETV vastuvõtult ka teleülekande, kus musitseerib vaid üheks õhtuks kokku tulev ansambel Ruja. 

Reformierakonna valimiskampaania algus TallinnasReformierakonna valimiskampaania algus Tallinnas
Kantar Emori uuring: Reformierakonna toetus jätkab kasvu

Augustis oli Eesti populaarseim partei taas Reformierakond, mille toetus on viimase kolme kuu jooksul järjekindlalt kasvanud, selgub uuringufirma Kantar Emor BNS-i ja Postimehe tellimusel läbi viidud erakondade toetuse uuringust.

Uuendatud: 10:30 
ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Helsingi sadam.Helsingi sadam.
Soome-Eesti laevareisijate arv on esimest korda suurem Soome-Rootsi suunast

Soome transpordiameti teatel on Eestisse suunduva mereliikluse reisijate arv esimest korda ajaloos suurem kui Rootsi suunduvatel laevadel reisivate inimeste arv.

Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.

Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.