Martin Meitern: minu ignorantsus ei ole sama hea kui sinu teadmised ({{commentsTotal}})

Martin Meitern.
Martin Meitern. Autor/allikas: Alari Rammo

Anti-intellektualism ja ignorantsus on suurim oht me vabadusele ja demokraatiale, kirjutab arvamusfestivali vabatahtlik Martin Meitern oma arvamusloos.

Mina usun demokraatiasse. Sellesse, et indiviidid on võimelised olema kõrgeima võimu kandjad ning juhtima riiki. Sellel on aga üks eeldus: inimestel on piisavalt informatsiooni ning nad teevad olemasoleva informatsiooni põhjal teadlikke otsuseid.

Inimesed kujundavad oma – nii küsitlustes kui ka valimistel väljendatava – arvamuse tihtipeale emotsioonide põhjal, need aga võivad olla reaalsusest üsna kaugel. Populistlikud parteid ja kampaaniad kasutavad seda suurima heameelega ära, sest tõepoolest – emotsioonidega on väga lihtne inimesi manipuleerida. Näiteks on Michael Gove (Ühendkuningriigi endine justiitsminister ja üks Brexiti kampaania juhtfiguuridest) öelnud, et inimestel UK-s on saanud küllalt ekspertidest. Ta kutsus üles usaldama oma kainet mõistust. Subtiitrid tema väljaöeldu juures aga ütlesid: ära lähtu faktidest, vaid emotsioonidest.

Emotsioonidele rõhudes on võimalik inimesi hõlpsasti poliitiliselt aktiveerida, aga nendele toetudes ei saa teha häid poliitilisi otsuseid. Newt Gingrich (üks hiljutistest eeldatavatest Donald Trumpi asepresidendikandidaatidest) väitis, et inimesed tunnevad, et kuritegevus Ühendriikides on Obama administratsiooni ajal tõusnud (viitamata seejuures ühelegi allikale, mille alusel ta seda väidab) – kuid FBI koostatud ametlik statistika ütleb, et kuritegevus on langenud. Üks neist on vaid arvamus inimeste emotsioonidest, teine on fakt. Tunded, olgu nad kui olulised ja reaalsed meie endi jaoks, on väga subjektiivsed. Poliitilisi otsuseid ei ole mõistlik nende põhjal langetada.

Nagu on korduvalt öeldud, ei saa inimesed väljaspool Ühendriike aru, kuidas on Donald Trumpil üldse reaalne võimalus saada presidendiks, kui veel aasta tagasi tehti Trumpi kandideerimise üle nalja.

Tegelikult kirjutas Isaac Asimov juba 1980. aastal, et Ameerika Ühendriike vaevab tõsine anti-intellektualism. Ühes sellega oli tema meelest levinud uskumus, et demokraatia tähendab, et ”minu ignorantsus on täpselt sama hea kui sinu teadmised”.

Demokraatia ei ole siiski teenus, mille me tarbijatena maksude maksmise eest saame. Demokraatia on miski, mille meie, kodanikud (mitte valitsejad), peame ise kvaliteedi ja sisuga täitma. Minu ignorantsus ei ole kaugeltki sama hea kui kellegi teise teadmised. Täpselt samamoodi pole seda sinu ignorantsus minu teadmiste kõrval.

Anti-intellektualism ja ignorantsus on suurim oht me vabadusele ja demokraatiale. Ja nii nagu suurimate ohtudega ikka, oleme me ise nende loojad. Aga selle ohu maandamiseks saame samuti meie ise kõige enam ära teha: lugeda ja uurida, rääkida poliitikast ja kuulata teisi, argumenteerida ning olla kriitilised.

Ma käin arvamusfestivalil, et kuulda teiste inimeste arvamusi teemadel, millele ma ise mõelnud pole. Ma loen Poliitika.guru’t, et olla kursis päevakajaliste teemadega poliitikas. Ma kuulan ka saadet "Olukorrast riigis", olgugi, et ei nõustu aeg-ajalt sellega, mida Ahto Lobjakas seal ütleb. Kõike selleks, et olla teadlik. Et osata teha argumenteeritud valikuid.

Et vähemalt valimiste ajal ei langeks ma (nii lihtsalt) emotsioonide ja hirmutamiste lõksu, vaid teaksin, mida üks või teine poliitika kaasa toob. Et vähemalt kord nelja aasta jooksul ei algaks mu tugevaim argument sõnadega “mul on tunne…” vaid ma oskaksin oma valiku valimistel langetada faktide põhjal (ja “ma ju tean…” ei ole ka tihtipeale fakt, vaid eelarvamus).

Selleks, et neid inimesi, kes tunnete asemel langetavad valiku faktidest lähtudes, oleks rohkem, peame heade kodanikena ka teistega poliitikast rääkima. Selgitama omaenda vanaemale, mida üks või teine asi endaga kaasa toob, vaidlema Facebookis avalikult vana koolikaaslasega, kes “tunneb, et…” (ja mitte selleks, et teda veenda, – see ei õnnestu niikuinii – vaid selleks, et veenda teisi). Ning vastuväiteid tooma ka poliitikuile, kes emotsioonidega mängides kaaskodanikke hirmutavad.

Kui on nõudlus sisukama arutelu järele avalikus arutelus, siis tekib ka pakkumine.

Nii nagu uskus Asimov, arvan minagi, et iga ajudega inimene (ja see ei ole kujund), suudab piisava info põhjal langetada teadlikke otsuseid. Vaadake või paari aasta eest toimunud rahvakogu. Hulk täiesti juhuslikult valitud inimesi suutis kaasa mõelda ja piisava info põhjal langetada argumenteeritud otsuseid.

Seega – loeme, oleme allika- ja argumendikriitilised ning põhjendame oma otsuseid faktide, mitte tunnetega. Sest ei, demokraatias ei ole minu ignorantsus sama hea, kui sinu teadmised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: