Infortar ostis trükikoja Printon, liidab selle Vaba Maaga ({{commentsTotal}})

Fotol vasakult AS Infortar tegevjuht Martti Talgre, AS Printon Trükikoda juhatuse esimees Tarmo Orasmäe ning AS Vaba Maa juhatuse esimees Jaan Vainult.
Fotol vasakult AS Infortar tegevjuht Martti Talgre, AS Printon Trükikoda juhatuse esimees Tarmo Orasmäe ning AS Vaba Maa juhatuse esimees Jaan Vainult. Autor/allikas: Infortar

Investeerimisettevõttele Infortar kuuluv trükikoda Vaba Maa ning trükikoda Printon liituvad, misjärel moodustub ettevõtete teatel suurim poognatrükikoda Eestis.

“Trükitööstuse turg Eestis on püsinud juba aastaid staatilise ja killustatuna. Et saaksime klientidele pakkuda senisest mitmekesisemat toodangut oli kõige parimaks variandiks teenusepakkujate konsolideerumine,” ütles ettevõtte teatel AS-i Infortar juhatuse esimees Ain Hanschmidt.

AS-i Vaba Maa juhatuse esimehe Jaan Vainulti sõnul on ühinemisel ka praktilised põhjused. “Printon Trükikojal oli vaja uusi suuremaid tootmisruume ning meil uusi trükimasinaid. Kahe ettevõtte ühinemisel saame olemasolevaid ja ka uusi masinaid ning tootmisruume efektiivsemalt ära kasutada. Uute vajaminevate tootmisruumide pindala on ca 6000 ruutmeetrit,” lausus Vainult.

AS Printon Trükikoda ja AS Vaba Maa ühinemise tulemusel moodustuva trükikoja nimeks saab Printon. Kahe liituva ettevõtte käive ulatub ligi kümne miljoni euroni ning ettevõte annab tööd 120 inimesele mitmes vahetuses.

AS Printon Trükikoda on valdavalt raamatute trükiturule orienteeritud, enam kui 80 inimesele tööd andev ettevõte. Printoni toodangust moodustab 70 protsenti eksport, mis on peamiselt suunatud Skandinaavia ja Madalmaade turgudele.

AS Vaba Maa on reklaam- ja turvatrükistele spetsialiseerunud trükikoda, kus töötab ligi 40 inimest. Vaba Maa peamiseks toodanguks on kataloogid, brošüürid, voldikud ning 30 protsenti toodangust moodustavad turvatrükised nagu maksumärgid, postmargid, kinkekaardid ja sertifikaadid. Vaba Maa toodangust läheb 35 protsenti ekspordiks.

Infortar on investeerimisettevõte, mille tegevusvaldkonnad on laevandus, kinnisvara, hotellindus, taksondus ja trükitööstus. Lisaks 38-protsendilisele osalusele AS-is Tallink Grupp kuuluvad Infortari investeeringute portfelli ka Eesti Gaas, ligikaudu 90 000 ruutmeetrit erinevaid hotellikinnistuid Tallinnas ning üle 350 000 ruutmeetri maad Tallinnas ja selle ümbruses.



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema