ERM piletihinnast: anname vastu suurema elamuse kui turul kombeks
Oktoobris avatav Eesti rahva muuseum (ERM) avaldas oma piletihinnad ning on juba saanud ja kriitikat nende aadressil. Muuseum ise piletihindu liiga kõrgeks ei pea.
Kolossaalses ERM-is on ekspositsioonipinda 6000 m2 jagu. Võrdluseks: samuti kisa-kära saatel valminud KUMU näitused paiknevad 5000 m2-l.
Eesti uusim ja suurim muuseum on kehtestanud piletihinnaks täiskasvanutele 12 eurot ja kooliealistele lastele alates 9. eluaastast 8 eurot, väiksemad pääsevad sisse tasuta. Perepileti eest küsitakse 28 eurot, grupipiletid on aga soodsamad: koolilaste grupid, kes tõenäoliselt väisavad muuseumi õppetöö osana, hakkavad maksma näiteks 6 eurot piletist.
Võrdluseks: KUMU täishinnaga pilet maksab 6, sooduspilet 4 ning perepilet 12 eurot.
Tartus ilmselt ongi kultuur kallim, sest ka teaduskeskus AHHAA küsib täispileti eest 13, õpilase pileti eest 10 ning perepileti eest 29 eurot. Planetaariumi külastamise eest peab veel neli eurot lisaks maksma.
ERM-i avalike suhete juht Kaarel Tarand ei pea ERM-i piletihinda kalliks ning leiab, et kritiseeritakse, teadmata, mida selle eest vastu saab.
"Selle piletihinna eest võib muuseumis veeta täispäeva, vahepeal soovi korral ka väljas puhkamas käies. Meie ekspositsioon on nii suur, et ühe 8-tunnise tööpäevaga seda läbi käidud ei saagi," ütles Tarand.
Ta loetles hüvesid, mis piletihinna sees saab: paksu raamatu jagu entsüklopeedilisi tekste läbi lugeda ja 3-4 kinopileti jagu filme vaadata. "Kui me võrdleme seda teatrikülastuste keskmise hinnaga, siis on see umbes sama, aga teatris saate te vaid 2-3 tundi elamust ja siis teid visatakse välja, rohkem teiega seal midagi ette ei võeta. Me anname vastu palju suurema elamuse, kui turul kombeks on."
Tarand rõhutab, et muuseumina on neil kohustus ka oma varasid säilitada, koguda ja uurida, kuid see on töö, mille eest pileteid müüa ei saa. Tõele au andes - see kohustus lasub kõigil muuseumidel ning paljud on hädas ka kasinate ja ebasobilike säilitamistingimustega.
Tarand: pileti hinna valib kodanik valimiskasti juures
Muuseumipiletite hinna taga näeb Tarand valitsust, mille poliitika on soodustada iseteenimist ja pakkuda õhemat riiki.
"Jah, on õige, kui valgustuslik-hariv tegevus on võrdsustatud sellega, mida teeb üldhariduskool, aga seda otsustavad kodanikud siis, kui nad käivad riigikogu valimas," teatas Tarand, viidates peaministripartei poliitikale. Tema hinnangul võiks riik muuseumipileteid vaesematele elanikkonna kihtidele ka doteerida. "Seda võiks siis riik anda neile otse sotsiaaltoetuse kaudu. Sotsiaaltöö tegemine ei ole aga muuseumi töö, kui keegi selleks vahendeid ei anna."
Kõigil muuseumidel on omatulu teenimise kohustus, mida lisaks piletitulu teenimisele võib täita mitmeti. Seetõttu on muuseumid populaarsed ürituste korraldamise paigad, samuti korraldavad muuseumid nii haridusprogramme kui õpitube, peavad muuseumipoodi ja annavad loenguid, korraldavad toitlustust ning juhendavad ekskursioone.
Kuidas täpselt muuseum oma tulusid planeerib, selles on kultuuriministeerium vabad käed jätnud, peaasi, et täidetakse seatud eesmärki lähtuvalt planeeritud külastajate arvust.
"Kultuuriministeerium ei dikteeri, kui palju peab maksma muuseumi sissepääs ning missuguseid pakette või teenuseid külastajatele pakutakse. Muuseumid kujundavad hinnapoliitika vastavalt omatulu teenimise vajadusele ning pakkuda olevale sisule. Tasulised teenused peavad olema kooskõlas muuseumi põhieesmärkidega," teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus. "Laiem kogemus näitab, et muuseumide külastatavust ja pileti hinda ei saa omavahel panna võrdelisse seosesse. Asutused saavad oma hinnapoliitikat ka muuta, kui selgub, et see ei vasta külastaja ootusele või rahakotile."
Külastajate arvu ERM praegu kuigi täpselt planeerida ei oska - pole ju veel kogemust. Kevadel EMOR-ilt tellitud uuringu kohaselt saadi tulemuseks optimistlik 38% elanikkonnast (370 000 inimest), kes esimese tegevusaasta jooksul tee Tartusse Raadile kindlasti ette plaanib võtta, lisaks veel kooliealised, keda küsitlusse ei kaasatud, kuid kes ilmselt õppetöö osana sinna niikuinii lähevad. Ise kalkuleerib ERM 160 000 pileti ostva näitusekülastaja ja 40 000 täiendava majakülastajaga (üritustest-konverentsidest osavõtjad), seega kokku 200 000 inimest.
Selle numbri põhjal prognoosib muuseum piletituluks 1,5 miljonit eurot, ülejäänu plaanitakse katta rendiüritustest ja konverentsidest. Omatulust loodetakse 7,4 miljoni euro suuruse tegutsemiskulu katta 28,6 protsendi ehk 2,1 miljoni euro ulatuses.
"Millalgi hakkavad inimesed ju häbenema, kui pole uues muuseumis veel käinud, aga kõik ümberringi juba räägivad sellest," leidis Tarand. ERM-i trumbiks peab ta ligipääsetavust ka ratastoolis inimestele. Tõsi, nemadki peavad pileti ostma, kui tegemist just sügava või raske puudega pole.