ERM piletihinnast: anname vastu suurema elamuse kui turul kombeks ({{commentsTotal}})

ERM-i on külastanud üle 200 000 inimese, piletitulu ületab miljonit eurot.
ERM-i on külastanud üle 200 000 inimese, piletitulu ületab miljonit eurot. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Oktoobris avatav Eesti rahva muuseum (ERM) avaldas oma piletihinnad ning on juba saanud ja kriitikat nende aadressil. Muuseum ise piletihindu liiga kõrgeks ei pea.

Kolossaalses ERM-is on ekspositsioonipinda 6000 m2 jagu. Võrdluseks: samuti kisa-kära saatel valminud KUMU näitused paiknevad 5000 m2-l.

Eesti uusim ja suurim muuseum on kehtestanud piletihinnaks täiskasvanutele 12 eurot ja kooliealistele lastele alates 9. eluaastast 8 eurot, väiksemad pääsevad sisse tasuta. Perepileti eest küsitakse 28 eurot, grupipiletid on aga soodsamad: koolilaste grupid, kes tõenäoliselt väisavad muuseumi õppetöö osana, hakkavad maksma näiteks 6 eurot piletist.

Võrdluseks: KUMU täishinnaga pilet maksab 6, sooduspilet 4 ning perepilet 12 eurot.

Tartus ilmselt ongi kultuur kallim, sest ka teaduskeskus AHHAA küsib täispileti eest 13, õpilase pileti eest 10 ning perepileti eest 29 eurot. Planetaariumi külastamise eest peab veel neli eurot lisaks maksma.

ERM-i avalike suhete juht Kaarel Tarand ei pea ERM-i piletihinda kalliks ning leiab, et kritiseeritakse, teadmata, mida selle eest vastu saab.

"Selle piletihinna eest võib muuseumis veeta täispäeva, vahepeal soovi korral ka väljas puhkamas käies. Meie ekspositsioon on nii suur, et ühe 8-tunnise tööpäevaga seda läbi käidud ei saagi," ütles Tarand.

Ta loetles hüvesid, mis piletihinna sees saab: paksu raamatu jagu entsüklopeedilisi tekste läbi lugeda ja 3-4 kinopileti jagu filme vaadata. "Kui me võrdleme seda teatrikülastuste keskmise hinnaga, siis on see umbes sama, aga teatris saate te vaid 2-3 tundi elamust ja siis teid visatakse välja, rohkem teiega seal midagi ette ei võeta. Me anname vastu palju suurema elamuse, kui turul kombeks on."

Tarand rõhutab, et muuseumina on neil kohustus ka oma varasid säilitada, koguda ja uurida, kuid see on töö, mille eest pileteid müüa ei saa. Tõele au andes - see kohustus lasub kõigil muuseumidel ning paljud on hädas ka kasinate ja ebasobilike säilitamistingimustega.

Tarand: pileti hinna valib kodanik valimiskasti juures

Muuseumipiletite hinna taga näeb Tarand valitsust, mille poliitika on soodustada iseteenimist ja pakkuda õhemat riiki.

"Jah, on õige, kui valgustuslik-hariv tegevus on võrdsustatud sellega, mida teeb üldhariduskool, aga seda otsustavad kodanikud siis, kui nad käivad riigikogu valimas," teatas Tarand, viidates peaministripartei poliitikale. Tema hinnangul võiks riik muuseumipileteid vaesematele elanikkonna kihtidele ka doteerida. "Seda võiks siis riik anda neile otse sotsiaaltoetuse kaudu. Sotsiaaltöö tegemine ei ole aga muuseumi töö, kui keegi selleks vahendeid ei anna."

Kõigil muuseumidel on omatulu teenimise kohustus, mida lisaks piletitulu teenimisele võib täita mitmeti. Seetõttu on muuseumid populaarsed ürituste korraldamise paigad, samuti korraldavad muuseumid nii haridusprogramme kui õpitube, peavad muuseumipoodi ja annavad loenguid, korraldavad toitlustust ning juhendavad ekskursioone.

Kuidas täpselt muuseum oma tulusid planeerib, selles on kultuuriministeerium vabad käed jätnud, peaasi, et täidetakse seatud eesmärki lähtuvalt planeeritud külastajate arvust.

"Kultuuriministeerium ei dikteeri, kui palju peab maksma muuseumi sissepääs ning missuguseid pakette või teenuseid külastajatele pakutakse. Muuseumid kujundavad hinnapoliitika vastavalt omatulu teenimise vajadusele ning pakkuda olevale sisule. Tasulised teenused peavad olema kooskõlas muuseumi põhieesmärkidega," teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Meelis Kompus. "Laiem kogemus näitab, et muuseumide külastatavust ja pileti hinda ei saa omavahel panna võrdelisse seosesse. Asutused saavad oma hinnapoliitikat ka muuta, kui selgub, et see ei vasta külastaja ootusele või rahakotile." 

Külastajate arvu ERM praegu kuigi täpselt planeerida ei oska - pole ju veel kogemust. Kevadel EMOR-ilt tellitud uuringu kohaselt saadi tulemuseks optimistlik 38% elanikkonnast (370 000 inimest), kes esimese tegevusaasta jooksul tee Tartusse Raadile kindlasti ette plaanib võtta, lisaks veel kooliealised, keda küsitlusse ei kaasatud, kuid kes ilmselt õppetöö osana sinna niikuinii lähevad. Ise kalkuleerib ERM 160 000 pileti ostva näitusekülastaja ja 40 000 täiendava majakülastajaga (üritustest-konverentsidest osavõtjad), seega kokku 200 000 inimest.

Selle numbri põhjal prognoosib muuseum piletituluks 1,5 miljonit eurot, ülejäänu plaanitakse katta rendiüritustest ja konverentsidest. Omatulust loodetakse 7,4 miljoni euro suuruse tegutsemiskulu katta 28,6 protsendi ehk 2,1 miljoni euro ulatuses.

"Millalgi hakkavad inimesed ju häbenema, kui pole uues muuseumis veel käinud, aga kõik ümberringi juba räägivad sellest," leidis Tarand. ERM-i trumbiks peab ta ligipääsetavust ka ratastoolis inimestele. Tõsi, nemadki peavad pileti ostma, kui tegemist just sügava või raske puudega pole.



Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.Adria Airwaysi lennuk 2015. aastal Tallinna lennujaamas.
Nordica ja Adria partnerlus lõppes krõbeda intressiga laenulepinguga

Nordica majandusaasta aruandest ilmneb, et Eesti lennundusettevõte on laenanud sloveenlaste Adria Airwaysile kuueks aastaks 15-protsendilise intressimääraga 4,556 miljonit eurot.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.