India võib karistatud isikute üleandmise lepingu heaks kiita septembris ({{commentsTotal}})

Laevakaitsjad Indias.
Laevakaitsjad Indias. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Annely Kolk arutas täna New Delhis India siseministeeriumi riigihalduse osakonna peadirektori Dilip Kumariga laevakaitsjate kaasust ning karistatud isikute üleandmise lepinguga seonduvat.

Riigihalduse osakonna peadirektor kinnitas Kolgile India siseministeeriumi valmisolekut karistatud isikute üleandmise leping valitsusse saata. Antud kinnitus sai fikseeritud ka kirjalikus protokollis.

„Mul oli hea meel kuulda India siseministeeriumi esindajate poolt kinnitust, et meile väga olulise lepinguga edasi liikumine on ka India jaoks prioriteet,“ märkis asekantsler peale kohtumist. India siseministeeriumi esindajad avaldasid lootust, et valitsuskabinet saab anda lepingule oma heakskiidu juba septembris.

Kolk tõstatas kohtumisel ka laevakaitsjate küsimuse ning avaldas kahetsust selle üle, et kohtupidamises on esinenud viivitusi ning seni pole teada ka järgmise istungi aeg. "Loodan, et Eesti kodanike kaasus Indias leiab varsti lahenduse," kinnitas Kolk.

Toimetaja: Priit Luts



Haiglapalat.

Kirurgid harjutasid Tartus massirünnakute ohvrite abistamist

Nii Euroopa kui USA meditsiinitöötajad on pidanud viimaste aastate terrorirünnakute tõttu üha rohkem tegelema seni sõjaväemeditsiini pärusmaaks olnud vigastuste ja traumadega. Tartus kogunesid esmaspäeval tippkirurgid ja anestesioloogid, et treenida ka meie arste selliste kriitiliste olukordadega toime tulema.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: