Brexiti kasuks otsustanud brittidel tuleb nüüd silmitsi seista tagajärgedega ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidust lahkuda soovivate brittide majanduskasv on aeglustunud, välisinvesteeringud vähenenud ning tarbijate kindlustunne nõrgenenud.

Tööturulgi pole olukord parem - analüütikud prognoosivad töötuse tõusu ning ebakindlus välistööjõu värbamisel teeb pikaajaliste plaanide tegemise raskeks. Helgema poole pealt on naela nõrgenemine andnud veidi hoogu ekspordile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maineka majanduslehe Financial Timesi ajakirjanik Emily Cadman ütleb, et kuigi majanduslangusest on veel vara rääkida, on näha kasvu aeglustumise märke.

"Veel on vara öelda, kas tegu on majanduslangusega, mis tähendaks seda, et majandus reaalselt tõmbub kokku. Kindlasti on näha märke, et majandus aeglustub ja kasv tuleb väiksem sellest, milllega oleme harjunud," rääkis majandusajakirjanik.

Samuti Londonis majandusteemadel silma peal hoidev BBC Russia toimetaja Famil Ismailov märgib, et lisaks on oodata töötuse ja inflatsiooni tõusu.

"Prognoos on selline, et SKP kasv langeb selle aasta lõpuks null protsendini. Eeldatavasti tööpuudus veidi kasvab ning inflatsioon samuti," lausus Ismailov.

Brexiti järel tekkinud ebakindlus on juba mõjutanud välisinvestoreid: otsuseid lükatakse kas edasi või jäetakse äri üldse katki.

Jill Ward, kes on Bloombergi majandusajakirjanik Londonis, ütles, et äriinvesteeringud on mõneti vähenenud. "Selle taga on minu hinnangul see, et ettevõtted mõtlevad investeeringute suhtes ümber, kui nad tahavad EL-i ühisturule ligipääsu."

Põletav küsimus Briti ettevõtjate jaoks on see, et kas tulevikus on neil sama hõlbus kui seni Euroopa riikidest tööjõudu värvata.
Tingimused sõltuvad läbirääkimistest, mis algavad alles pärast Suurbritannia ametlikku EL-st lahkumise soovi esitamist. Seda ei juhtu Jill Wardi sõnul enne tänavuse aasta lõppu.

Ajakirjanikud ütlevad justkui ühest suust, et Briti ettevõtjate seas on kõige suurem peavaluallikas teadmatus tuleviku suhtes, sest äriajamise seisukohalt on ebastabiilsus äärmiselt halb keskkond.

Toimetaja: Priit Luts



Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema