Brexiti kasuks otsustanud brittidel tuleb nüüd silmitsi seista tagajärgedega ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidust lahkuda soovivate brittide majanduskasv on aeglustunud, välisinvesteeringud vähenenud ning tarbijate kindlustunne nõrgenenud.

Tööturulgi pole olukord parem - analüütikud prognoosivad töötuse tõusu ning ebakindlus välistööjõu värbamisel teeb pikaajaliste plaanide tegemise raskeks. Helgema poole pealt on naela nõrgenemine andnud veidi hoogu ekspordile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maineka majanduslehe Financial Timesi ajakirjanik Emily Cadman ütleb, et kuigi majanduslangusest on veel vara rääkida, on näha kasvu aeglustumise märke.

"Veel on vara öelda, kas tegu on majanduslangusega, mis tähendaks seda, et majandus reaalselt tõmbub kokku. Kindlasti on näha märke, et majandus aeglustub ja kasv tuleb väiksem sellest, milllega oleme harjunud," rääkis majandusajakirjanik.

Samuti Londonis majandusteemadel silma peal hoidev BBC Russia toimetaja Famil Ismailov märgib, et lisaks on oodata töötuse ja inflatsiooni tõusu.

"Prognoos on selline, et SKP kasv langeb selle aasta lõpuks null protsendini. Eeldatavasti tööpuudus veidi kasvab ning inflatsioon samuti," lausus Ismailov.

Brexiti järel tekkinud ebakindlus on juba mõjutanud välisinvestoreid: otsuseid lükatakse kas edasi või jäetakse äri üldse katki.

Jill Ward, kes on Bloombergi majandusajakirjanik Londonis, ütles, et äriinvesteeringud on mõneti vähenenud. "Selle taga on minu hinnangul see, et ettevõtted mõtlevad investeeringute suhtes ümber, kui nad tahavad EL-i ühisturule ligipääsu."

Põletav küsimus Briti ettevõtjate jaoks on see, et kas tulevikus on neil sama hõlbus kui seni Euroopa riikidest tööjõudu värvata.
Tingimused sõltuvad läbirääkimistest, mis algavad alles pärast Suurbritannia ametlikku EL-st lahkumise soovi esitamist. Seda ei juhtu Jill Wardi sõnul enne tänavuse aasta lõppu.

Ajakirjanikud ütlevad justkui ühest suust, et Briti ettevõtjate seas on kõige suurem peavaluallikas teadmatus tuleviku suhtes, sest äriajamise seisukohalt on ebastabiilsus äärmiselt halb keskkond.

Toimetaja: Priit Luts



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Tallinna kohalike valimiste nimekirjades on 30 kandidaati, keda on kas hiljuti või mitme aasta eest kriminaalkorras karistatud. Kõige enam on karistatute seas kriminaalse joobega autojuhte.

Tallinnas kandideerib vähemalt 29 kriminaalselt karistatud inimest

ERR.ee sisestas kõigi Tallinna 1421 kandidaadi nimed kohtutoimikute registrisse ja leidis, et kriminaalkorras on karistatud vähemalt* 29 Tallinna volikokku pürgijat. Kõige enam kriminaalse taustaga kandidaate on Keskerakonnas. Vähem on kriminaalse taustaga kandidaate valimisliitudes.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: