Brexiti kasuks otsustanud brittidel tuleb nüüd silmitsi seista tagajärgedega ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidust lahkuda soovivate brittide majanduskasv on aeglustunud, välisinvesteeringud vähenenud ning tarbijate kindlustunne nõrgenenud.

Tööturulgi pole olukord parem - analüütikud prognoosivad töötuse tõusu ning ebakindlus välistööjõu värbamisel teeb pikaajaliste plaanide tegemise raskeks. Helgema poole pealt on naela nõrgenemine andnud veidi hoogu ekspordile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maineka majanduslehe Financial Timesi ajakirjanik Emily Cadman ütleb, et kuigi majanduslangusest on veel vara rääkida, on näha kasvu aeglustumise märke.

"Veel on vara öelda, kas tegu on majanduslangusega, mis tähendaks seda, et majandus reaalselt tõmbub kokku. Kindlasti on näha märke, et majandus aeglustub ja kasv tuleb väiksem sellest, milllega oleme harjunud," rääkis majandusajakirjanik.

Samuti Londonis majandusteemadel silma peal hoidev BBC Russia toimetaja Famil Ismailov märgib, et lisaks on oodata töötuse ja inflatsiooni tõusu.

"Prognoos on selline, et SKP kasv langeb selle aasta lõpuks null protsendini. Eeldatavasti tööpuudus veidi kasvab ning inflatsioon samuti," lausus Ismailov.

Brexiti järel tekkinud ebakindlus on juba mõjutanud välisinvestoreid: otsuseid lükatakse kas edasi või jäetakse äri üldse katki.

Jill Ward, kes on Bloombergi majandusajakirjanik Londonis, ütles, et äriinvesteeringud on mõneti vähenenud. "Selle taga on minu hinnangul see, et ettevõtted mõtlevad investeeringute suhtes ümber, kui nad tahavad EL-i ühisturule ligipääsu."

Põletav küsimus Briti ettevõtjate jaoks on see, et kas tulevikus on neil sama hõlbus kui seni Euroopa riikidest tööjõudu värvata.
Tingimused sõltuvad läbirääkimistest, mis algavad alles pärast Suurbritannia ametlikku EL-st lahkumise soovi esitamist. Seda ei juhtu Jill Wardi sõnul enne tänavuse aasta lõppu.

Ajakirjanikud ütlevad justkui ühest suust, et Briti ettevõtjate seas on kõige suurem peavaluallikas teadmatus tuleviku suhtes, sest äriajamise seisukohalt on ebastabiilsus äärmiselt halb keskkond.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: