Sotsiaalminister teeb ettepaneku muuta vanemahüvitise kasutamine paindlikumaks ({{commentsTotal}})

{{1470713403000 | amCalendar}}

Sotsiaalministeerium plaanib perepoliitika reformis muuta vanemahüvitiste ja -puhkuste korda paindlikumaks. Plaani järgi suureneb lapsevanemate otsustusõigus, kes ja millal puhkab või tööl käib.

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna kinnitusel reform riigi rahakotile kulukamaks ei lähe, sest valikuvabadus töötada suurendab maksutulu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vanemapuhkuste ja -hüvitiste paketis on praegu seitse erinevat lastevanematele suunatud puhkust, kuus erinevat hüvitist või tasu. Kogu seda valdkonda reguleerib neli seadust ja raha tuleb kahest erinevast allikast: haigekassast või otse riigeelarvest.

Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja Hanna Vseviov selgitab, et sisuliselt on ju lapse ootus, sünd ja kasvatamine üks pikk protsess ja selle toetamiseks vajalikud skeemid tuleb ühendada.

"Oluline on see, et skeem oleks piisavalt paindlik ja et selle ühe vanemapuhkuse sees oleks tagatud teatud osa kasutamiseks emale, teatud osa isale ja ülejäänud osa jagatav vanemate vahel," selgitas Vseviov.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna selgitas, et vanematele tuleb anda suurem otsustusõigus. Nii ei hoita piltlikult öeldes jõuga töökäsi tööturult eemal, aga samas laps on hoitud, sest vanematel on võimalus selleks ette nähtud puhkuseaega omavahel jagada. Kui kalliks aga reform läheb?

"Me oleme teinud arvestuse nii, et kulud riigieelarvest ei tõuseks. Ehk kui eelmine aasta oli 180 miljonit ehk laias laastus üle kahe protsendi riigieelarvest, et see jääks samasse mastaapi. Kui nominaalsed kulud tõusevad, siis see tuleb maksurahast tagasi, kuna me anname perele suurema vabaduse otsustada, millal kolmeaastase perioodi jooksul võib vanemahüvitist võtta. Teiseks me anname suurema võimaluse teenida vanemahüvitise ajal tulu," rääkis Tsahkna.

IRL-i koalitsioonipartner, Reformierakond loodab, et reform ei suurenda survet riigieelarvele. Veel tekitab küsimusi see, kuidas tagada see, et vanemahüvitise maksmise ja samal ajal palgatöö tegemise ajal laps tõepoolest lähedaste poolt hoitud on.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna (RE) ütles, et iseenesest variant, kus lapsevanem saaks poole kohaga tööl käia ja poole kohaga puhata ning seda võiks teha mõlemad vanemad korraga, on väga mõistlik.

"See võiks olla meie eesmärk jõuda sellise paindlikkuseni, aga see nõuab mitmete seaduste muutmist," lisas ta.

Tööandjaid peaks rõõmustama ettepanek, et vanemad peavad puhkuse kasutamise aega rohkem planeerima ning tööandjale teada andmise aeg pikeneb 30 päevale.

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: