Teiste EL-i riikide nõudmised Brexiti kõnelustel tulevad karmid ({{commentsTotal}})

Suurbritannia lipp Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis
Suurbritannia lipp Euroopa Komisjoni hoone ees Brüsselis Autor/allikas: Francois Lenoir/Reuters/Scanpix

Euroopa Liidu 27 liikmesriigil on Ühendkuningriigi peaministrile Theresa Mayle Brexiti kõnelustel juba praegu hulgaliselt nõudmisi, millest suur osa on karmid ja võivad minna vastuollu Suurbritannia enda huvidega.

Bloombergi ajakirjanikud küsitlesid poliitikakujundajaid kõigis 27 liikmesriigis. Selle tulemusena valminud analüüsist selgub, et Euroopa liidrid on juba paika seadmas kindlaid nõudmisi, samal ajal kui ka May tegeleb Ühendkuningriigi seisukohtade kujundamisega, teatas agentuur.

Liikmesriikide soovide diapasoon on lai ning nõudmised ulatuvad tööjõu vabast liikumisest Gibraltari kuuluvuse küsimuseni. Neist paljud võivad olla vastuolus eesmärkidega, mida Ühendkuningriik ise saavutada soovib, märkis agentuur.

Mitmed riigid, sealhulgas Saksamaa, Portugal ja Tšehhi nõuavad Bloombergi andmetel, et Ühendkuningriik järgiks EL-i siseturule ligipääsu saamiseks ühenduse reegleid tööjõu vaba liikumise kohta. Paljud Brexiti toetajad hääletasid aga lahkumise poolt, kuna uskusid, et see tähendab vähemat hulka immigrante Suurbritannias, märkis agentuur.

Prantsusmaa esindajad viitasid Bloombergi sõnul aga, et on valmis minema veel kaugemale ja siduma tööjõu vaba liikumise tegevusõiguslubadega, mille alusel saab riigi finantssektor pakkuda tooteid ja teenuseid Mandri-Euroopas. Vaid kolm EL-i liikmesriiki – Taani, Austria ja Bulgaaria – jagavad agentuuri teatel Ühendkuningriigi muret immigratsiooni pärast.

Erimeelsusi võib Bloombergi sõnul tekitada ka see, et mitmed Ida-Euroopa riigid ning Kreeka soovivad, et Ühendkuningriik jätkaks Euroopa Liidu eelarvesse panustamist. Referendumi eel tõstatasid selle küsimuse teravalt EL-i liikmelisuse vastased, kelle sõnul maksab riik praegu EL-i kassasse igal nädalal 350 miljonit naela. Hiljem on nad sellest arvutusest küll taandunud.

Belgia tunneb Bloombergi andmetel muret selle üle, et populistlikud ja separatistlikud meeleolud võivad levida Flandria piirkonda. Iirimaa soovib aga vältida füüsilise valvatud piiri kehtestamist Põhja-Iirimaaga. Hispaania soovib aga ühisvalitsust Gibraltari üle ning Austria tahab, et Ühendkuningriik lõpetaks Hinkley Pointi tuumajaama toetamise, kirjutab agentuur.

Peamine murekoht on 27 liikmesriigi jaoks nende kodanike heaolu, kes praegu Ühendkuningriigis elavad. Baltikumi ja muu Ida-Euroopa riigid soovivad aga ka kindlust selle osas, et jätkub Ühendkuningriigi panus piirkonna julgeolekusse, kirjutab Bloomberg.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: