Kiiruskaamerad on tuvastanud tänavu ligi 77 000 kihutajat ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Tänavu seitsme kuuga saatis politsei välja ligi 77 000 trahviteadet kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste kohta.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkomissari Tea Priki sõnul saadeti kõige rohkem ehk pea 15 000 trahviteadet aprillis, eelmine kuu aga üle 12 000. "Võrreldes möödunud aastatega on koostatud trahviteadete arv suurenenud, kuid kasvu taga on selle aasta alguses paigaldatud kaamerad ja uued mõõtekohad. Viimased asuvad kohtades, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h või 70 km/h," rääkis Prikk BNS-ile.

"Kaamerad täidavad oma eesmärki ehk vähendavad sõidukikiirusi. Mõõtekabiinidega pikemaajaliselt kaetud kohtades on nii keskmine kiirus kui ka rikkumiste arv oluliselt langenud ning on päevi, kus tuvastatakse mõni üksik kiiruseületus," lisas Prikk.

Kõige rohkem rikkumisi toimub kella 16 ja 19 vahel. Valdav osa hoiatustrahve jääb 9 ja 18 euro vahele.

Enim kiiruseületamisi fikseerivad neli kaamerat Puhu ristmikul, Kosel, Are alevikus ja Murastes.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: