Juunis vähenes nii eksport kui import ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Nii Eesti kaupade juunikuine eksport kui import kahanes 2015. aastaga võrreldes kaks protsenti.

Kaubavahetuse languse peamine mõjutaja oli mineraalsete toodete ehk elektri ja kütuste ekspordi ja impordi oluline vähenemine, teatas statistikaamet.

Juunis ekspotis Eesti kaupu jooksevhindades ühe miljardi euro väärtuses ning importis 1,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 149 miljonit eurot (2015. aasta juunis 152 miljonit eurot).

Juunis olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Rootsi (18 protsenti Eesti koguekspordist), Soome (16 protsenti) ja Läti (üheksa protsenti).

Eksport vähenes enim Rootsi ja USA-sse. Rootsi eksportisid Eesti ettevõtted eelmise aasta juuniga võrreldes vähem elektriseadmeid ja kokkupandavaid puitehitisi ning USA-sse mootorikütuseid ja elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mitmesuguseid tööstustooteid, puitu ja puittooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Väljaveo kahanemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (sealhulgas elektrienergia, mootorikütus ning selle komponendid) hinna langus ning puidu ja puittoodete ekspordi vähenemine.

Juunis importis Eesti kõige enam kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), Saksamaalt (12 protsenti) ja Leedust (10 protsenti). Kõige rohkem kahanes import Leedust ja Venemaalt, kust toodi eelmise aasta juuniga võrreldes vähem mootorikütust.

Enim mõjutas impordi vähenemist mineraalsete toodete sisseveo nii koguseline kui ka väärtuseline vähenemine (langus 74 miljonit eurot). Samas kasvas elektriseadmete ja mehaaniliste masinate import.

Esimesel poolaastal kokku jäi eksport möödunud aasta tasemele ning import kasvas kolm protsenti võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Nii eksporti kui ka importi mõjutas enim mineraalsete toodete (mootorikütus, elektrienergia) kaubavahetuse kahanemine. Samas suurenes mehaaniliste seadmete, kokkupandavate puitehitiste ning mööbli väljavedu.

Toimetaja: Anvar Samost



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema