Riigiportaalist digitaalseid peresündmuste tõendeid ei leia ({{commentsTotal}})

{{1470729884000 | amCalendar}}
Riigiportaalis kõiki toiminguid pangalingi kaudu sisenedes teha ei saa.
Riigiportaalis kõiki toiminguid pangalingi kaudu sisenedes teha ei saa. Autor/allikas: Kuvatõmmis eesti.ee lehelt

Ajal, mil siseminister Hanno Pevkur valmistab kallite autode omanikele ette viktoriini Eesti e-teenustest, põrkab nii mõnigi eestlane imestusega riigiportaali teenustest tagasi: peresündmuste elektroonilisi tõendeid sealt ei leia, soovi korral väljastatakse see riigilõivu eest.

Tartu ülikooli doktorant soovis akadeemilist puhkust taotleda, et oma väikelapsele pühenduda. Avalduse juurde oli aga vaja esitada ka elektrooniline sünnitõend. Riigiportaalist eesti.ee seda alla laadima läinud tudeng jäi aga tühjade pihkudega ning järelepärimine rahvastikuregistri ametnikule kinnitas, et elektroonilise dokumendina seda tõepoolest olemas ei ole. Küll aga soovitati inimesel sünnitõend ise sisse skaneerida või paberdokumendi puudumisel tellida neilt paberväljavõte, mida siis taas ise sisse skännida.

See vastus oli ootamatu, sest tudeng ei osanud kahtlustadagi, et niisugust toimingut mõne minuti jooksul riigiportaalis ära teha ei õnnestu. Avaldus akadeemilise puhkuse taotlemiseks sai esitatud alles 15 minutit enne tähtaja lõppu - päev möödus närviliselt puuduva dokumendiga tegeldes.

Samasuguse olukorraga puutuvad kokku kõik tudengid, kel vaja akadeemilise puhkuse avalduse jaoks lapse sünnitõendit. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele tõendeid esitama ei pea - neid näevad nad rahvastikuregistrist ise, sama pädeb notarite kohta. Vajadus kerkib iga kord aga siis, kui dokumente küsib mõni muu organisatsioon - näiteks ülikool või tööandja lapse sünni puhul toetuse maksmiseks või lapsehoolduspuhkusele lubamiseks.

Teoreetiliselt saaksid taotleda ligipääsu rahvastikuregistri andmetele ka ülikoolid, kuid neil on ilmselt mugavam nõuda, et taotleja ise oma andmed neile edastaks.

"Automaatselt allalaaditavaid perekonnaseisusündmuste tõendeid eesti.ee kontol praegu ei ole, sest sellisel juhul poleks tõendil ametniku allkirja," kinnitas rahvastikuregistrit haldava siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Pungas selgitas, et kõik perekonnaseisusündmuste andmed on eesti.ee kontol nähtavad, kuid kui on vaja tõendit, tuleb tellida selle väljastamine. Esmase tõendi väljastamine on tasuta, korduvtõendi puhul küsitakse riigilõivu 10 eurot.

"Sünnitõendi saamiseks tuleb minna maavalitsusse või perekonnaseisuametisse või saata digiallkirjastatud avaldus samasse kohta või esitada avaldus eesti.ee-s. Kui inimene soovib just elektroonilist tõendit, tuleks seda avalduses märkida ning sellise tõendi riigilõiv on soodsam - 5 eurot," selgitas Pungas. "Ei saa aru, mis on keerukas. Digiallkirjaga dokumente ametnikud väljastavad," pidas ta protsessi tavapäraseks.

Loogiline lahendus oleks võimalus linnutada eesti.ee-s soovitud dokumendid, mis selle tulemusel kolmandatele osapooltele nähtavaks muutuvad, kuid see seisab arenduse taga, mida praegu ette ei võeta.

"Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt ei tohi iga ametkond omal vabal valikul ligi pääseda inimest puudutavatele dokumentidele teistes ametkondades. Ühendavaks lüliks on inimene ja tema tahe. Konkreetsel juhul, kui kodanik tahab rahvastikuregistrist väljavõtet või tõendit, et seda edastada kolmandale osapoolele, siis peab selle talle väljastama ametnik, kes kinnitab info paikapidavust oma allkirjaga. Riigiportaal üksnes vahendab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) teenust tõendi selliseks tellimiseks," selgitas riigi infosüsteemide ameti (RIA) pressiesindaja Rauno Veri.

RIA esindaja möönab, et asutustevaheline automatiseeritud koostöö on samuti võimalik, selleks sobib andmevahetuskiht X-tee. "Sellise infovahetuse käivitamiseks peavad asutused kasutusjuhu tuvastama ja sõlmima selle teenindamiseks vajalikud kokkulepped. Alles siis on võimalik ladus ja kasutajale suunatud kompleksteenus," selgitas Veri.

"See arendus on vajalik, kuid kuna eesti.ee portaali ootavad ees suured muudatused, ei saa praegu öelda selget aega, millal see võimalik oleks," tõdes Pungas siseministeeriumist.



Saksamaa valimised
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: