Riigiportaalist digitaalseid peresündmuste tõendeid ei leia ({{commentsTotal}})

Riigiportaalis kõiki toiminguid pangalingi kaudu sisenedes teha ei saa.
Riigiportaalis kõiki toiminguid pangalingi kaudu sisenedes teha ei saa. Autor/allikas: Kuvatõmmis eesti.ee lehelt
{{1470729884000 | amCalendar}}

Ajal, mil siseminister Hanno Pevkur valmistab kallite autode omanikele ette viktoriini Eesti e-teenustest, põrkab nii mõnigi eestlane imestusega riigiportaali teenustest tagasi: peresündmuste elektroonilisi tõendeid sealt ei leia, soovi korral väljastatakse see riigilõivu eest.

Tartu ülikooli doktorant soovis akadeemilist puhkust taotleda, et oma väikelapsele pühenduda. Avalduse juurde oli aga vaja esitada ka elektrooniline sünnitõend. Riigiportaalist eesti.ee seda alla laadima läinud tudeng jäi aga tühjade pihkudega ning järelepärimine rahvastikuregistri ametnikule kinnitas, et elektroonilise dokumendina seda tõepoolest olemas ei ole. Küll aga soovitati inimesel sünnitõend ise sisse skaneerida või paberdokumendi puudumisel tellida neilt paberväljavõte, mida siis taas ise sisse skännida.

See vastus oli ootamatu, sest tudeng ei osanud kahtlustadagi, et niisugust toimingut mõne minuti jooksul riigiportaalis ära teha ei õnnestu. Avaldus akadeemilise puhkuse taotlemiseks sai esitatud alles 15 minutit enne tähtaja lõppu - päev möödus närviliselt puuduva dokumendiga tegeldes.

Samasuguse olukorraga puutuvad kokku kõik tudengid, kel vaja akadeemilise puhkuse avalduse jaoks lapse sünnitõendit. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele tõendeid esitama ei pea - neid näevad nad rahvastikuregistrist ise, sama pädeb notarite kohta. Vajadus kerkib iga kord aga siis, kui dokumente küsib mõni muu organisatsioon - näiteks ülikool või tööandja lapse sünni puhul toetuse maksmiseks või lapsehoolduspuhkusele lubamiseks.

Teoreetiliselt saaksid taotleda ligipääsu rahvastikuregistri andmetele ka ülikoolid, kuid neil on ilmselt mugavam nõuda, et taotleja ise oma andmed neile edastaks.

"Automaatselt allalaaditavaid perekonnaseisusündmuste tõendeid eesti.ee kontol praegu ei ole, sest sellisel juhul poleks tõendil ametniku allkirja," kinnitas rahvastikuregistrit haldava siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Pungas selgitas, et kõik perekonnaseisusündmuste andmed on eesti.ee kontol nähtavad, kuid kui on vaja tõendit, tuleb tellida selle väljastamine. Esmase tõendi väljastamine on tasuta, korduvtõendi puhul küsitakse riigilõivu 10 eurot.

"Sünnitõendi saamiseks tuleb minna maavalitsusse või perekonnaseisuametisse või saata digiallkirjastatud avaldus samasse kohta või esitada avaldus eesti.ee-s. Kui inimene soovib just elektroonilist tõendit, tuleks seda avalduses märkida ning sellise tõendi riigilõiv on soodsam - 5 eurot," selgitas Pungas. "Ei saa aru, mis on keerukas. Digiallkirjaga dokumente ametnikud väljastavad," pidas ta protsessi tavapäraseks.

Loogiline lahendus oleks võimalus linnutada eesti.ee-s soovitud dokumendid, mis selle tulemusel kolmandatele osapooltele nähtavaks muutuvad, kuid see seisab arenduse taga, mida praegu ette ei võeta.

"Isikuandmete kaitse seadusest tulenevalt ei tohi iga ametkond omal vabal valikul ligi pääseda inimest puudutavatele dokumentidele teistes ametkondades. Ühendavaks lüliks on inimene ja tema tahe. Konkreetsel juhul, kui kodanik tahab rahvastikuregistrist väljavõtet või tõendit, et seda edastada kolmandale osapoolele, siis peab selle talle väljastama ametnik, kes kinnitab info paikapidavust oma allkirjaga. Riigiportaal üksnes vahendab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) teenust tõendi selliseks tellimiseks," selgitas riigi infosüsteemide ameti (RIA) pressiesindaja Rauno Veri.

RIA esindaja möönab, et asutustevaheline automatiseeritud koostöö on samuti võimalik, selleks sobib andmevahetuskiht X-tee. "Sellise infovahetuse käivitamiseks peavad asutused kasutusjuhu tuvastama ja sõlmima selle teenindamiseks vajalikud kokkulepped. Alles siis on võimalik ladus ja kasutajale suunatud kompleksteenus," selgitas Veri.

"See arendus on vajalik, kuid kuna eesti.ee portaali ootavad ees suured muudatused, ei saa praegu öelda selget aega, millal see võimalik oleks," tõdes Pungas siseministeeriumist.



Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.