Telenõiad ja -ravitsejad kelmideks ei kvalifitseeru ({{commentsTotal}})

Üks inimestele
Üks inimestele "abi" andvaid Kanal 12 saatejuhte teeb seda pendli abil. Autor/allikas: ERR

Posijad, pendeldajad, nõiad, auranägijad ja kõikvõimalikud imeravitsejad võivad ka televisiooni vahendusel karistust kartmata haigetelt ja majandusasjades nõu vajavatelt vanainimestelt raha võtta, sest nende tegevus pole seadusega karistatav.

Kohtusse pole mõnda "alternatiivravitsejat" lihtne anda ka kadunukese lähedastel, hookuspookus pole karistusseadustiku kohaselt kelmus. Asja ei muuda isegi see, kui tegemist on tasulise telefoniliini või telesaatega, kus inimesed saavad "abi" tähemaagia, numeroloogia või nõiduse läbi.

„Sellist ennustajat, isegi kui ta võtab oma tegevuse eest raha ja lubab rikkust või õnne, ei saa kelmina käsitleda. Selgeltnägemise või ennustamise olemus on üldtuntud teave ja inimesel on vaba valik sellistesse võimetesse või nõidusesse uskuda ja seda teenust siis ka tarbida, näiteks tasu eest horoskoobi koostamine või muu seesugune,” ütles politsei- ja piirivalveameti avalike suhete esindaja Tuuli Härson.

Meediateenuste seaduse kohaselt võib televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloaga määratud tingimustest kinni pidades loa omanik vabalt otsustada saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle.

Küll aga võib kohus oma menetluses olevates asjades seaduses ettenähtud alustel ja korras keelata saate või selle osa edastamise, kuid seni pole Eestis tele- ja raadiosaated seaduse vastu eksinud.

Porno on arengut kahjustav, pendel mitte

Meediaseadus sätestab veel, et televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust.

Tele- ja raadiosaadete sisu üle ei saa menetlust alustada meediateenuste täitmist jälgiv kultuuriministeerium, samuti tarbijakaitseamet.

Näiteks Kanal 12 eetris on esmaspäevast reedeni saade „Jututuba”, mida tutvustatakse kanali kodulehel: „Hommikusisustaja, kus saad vastuse igale oma murele ja küsimusele. Helista saatesse, kus sind kuulatakse ära ja leitakse sulle sobiv lahendus.” Alles hiljuti on saate ajal pandud ekraanile jooksma kiri, mis teatab, et saates edastatud arvamused ja soovitused ei väljenda tootja ja telekanali seisukohti.

Kolme tunni jooksul jagub helistajaid ja tekstisõnumiga nõu küsijaid piisavalt, vaatamata sellele, et kõneminuti hind on 2,98 eurot ja sõnum maksab sõltuvalt operaatorist 1,02 või 1,28 eurot. Saatejuht vaatab näiteks pendliga üle helistaja "eluenergia" ja "tšakrad" ja "annab nõu" nii küttepuude kui korterimüügi teemadel.

Valdavalt on inimestel mure oma tervise pärast. Valutava kaela puhul saab näiteks pärast saadet veel helistada ja teadmamees paneb sulle raha eest posti kreemi, mis eluenergia tagasi toob. Kui ikka televiisori kaudu tšakraid lahti ei saa, on võimalik posija tasulisele vastuvõtule minna, kus tšakrad õigesti vibreerima seatakse.

Ajakirjanduse eetikakoodeks ütleb, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Samas pole ajakirjanduseetika vastu eksimine karistatav, halvimal juhul võib mõni alternatiivmeditsiini ülistav artikkel lõppeda pressinõukogu tauniva otsusega.

Arstid on aastaid murega posimist jälginud

End nõidadeks nimetavate tegelaste pärast on aastaid olnud mures ka arstid. Onkoloog Indrek Oro on sõnul on alternatiivmeditsiini arsenal võimas ja tema ei imesta ühegi meetodi üle, sest inimeste fantaasia on piiritu.

„Enamik patsiente pelgab oma arstile tunnistada, miks loobutakse teaduspõhisest ravist. Ühel päeval on patsient lihtsalt arstide vaateväljast kadunud,” on Oro ajakirjandusele rääkinud.

Oro on samas Delfile möönnud, et inimesed, nende olukorrad ja ka ravitsejad on erinevad, seepärast ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa ja rumalaks tembeldada. "Alternatiivmeditsiini suurim oht on see, et haigele jagatakse katteta lubadusi ja oma tegevuse eest ei võeta vastutust. Posijate lubadusi võivad uskuma jääda ka intelligentsed inimesed,” on Oro hinnang siiski hukkamõistev.

Taavi Rõivast "aitaks" imevesi

Teisipäevane Õhtuleht kirjutab, et nädalavahetusel toimus Vana-Veski puhkekeskuses iga-aastane rahvusvaheline esoteerikafestival, pilet maksis 35-45 eurot, kohal oli ajalehe hinnangul tuhatkond inimest.

Rahu Templi esindaja Tõnis Aru rääkis üritusel, et Eesti poliitikud võiksid musta süsinikmineraali šungiidiga tembitud vett juua, sealhulgas peaminister Taavi Rõivas. „Ma lubasin peaminister Rõivasele šungiiti viia, ehk lõpetab rumaluste tegemise. Iseenesest on Rõivas tore poiss. Me suhtlesime temaga Tartu Seenioride Klubis pea poolteist tundi,” rääkis Aru.

Kokkutulnud olid üksmeelel, et kõige aluseks on ikka "kolmas silm", mille abil saab näha oma kõrgemat mina ja energeetilisi blokaade.



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema