Telenõiad ja -ravitsejad kelmideks ei kvalifitseeru ({{commentsTotal}})

Üks inimestele
Üks inimestele "abi" andvaid Kanal 12 saatejuhte teeb seda pendli abil. Autor/allikas: ERR

Posijad, pendeldajad, nõiad, auranägijad ja kõikvõimalikud imeravitsejad võivad ka televisiooni vahendusel karistust kartmata haigetelt ja majandusasjades nõu vajavatelt vanainimestelt raha võtta, sest nende tegevus pole seadusega karistatav.

Kohtusse pole mõnda "alternatiivravitsejat" lihtne anda ka kadunukese lähedastel, hookuspookus pole karistusseadustiku kohaselt kelmus. Asja ei muuda isegi see, kui tegemist on tasulise telefoniliini või telesaatega, kus inimesed saavad "abi" tähemaagia, numeroloogia või nõiduse läbi.

„Sellist ennustajat, isegi kui ta võtab oma tegevuse eest raha ja lubab rikkust või õnne, ei saa kelmina käsitleda. Selgeltnägemise või ennustamise olemus on üldtuntud teave ja inimesel on vaba valik sellistesse võimetesse või nõidusesse uskuda ja seda teenust siis ka tarbida, näiteks tasu eest horoskoobi koostamine või muu seesugune,” ütles politsei- ja piirivalveameti avalike suhete esindaja Tuuli Härson.

Meediateenuste seaduse kohaselt võib televisiooni- ja raadioteenuse osutamise tegevusloaga määratud tingimustest kinni pidades loa omanik vabalt otsustada saate ja programmi või programmikataloogi sisu ja paigutuse üle.

Küll aga võib kohus oma menetluses olevates asjades seaduses ettenähtud alustel ja korras keelata saate või selle osa edastamise, kuid seni pole Eestis tele- ja raadiosaated seaduse vastu eksinud.

Porno on arengut kahjustav, pendel mitte

Meediaseadus sätestab veel, et televisiooni- ja raadioteenuse osutaja ei tohi edastada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut oluliselt kahjustavaid saateid, eelkõige selliseid, mis sisaldavad pornograafiat või propageerivad vägivalda või julmust.

Tele- ja raadiosaadete sisu üle ei saa menetlust alustada meediateenuste täitmist jälgiv kultuuriministeerium, samuti tarbijakaitseamet.

Näiteks Kanal 12 eetris on esmaspäevast reedeni saade „Jututuba”, mida tutvustatakse kanali kodulehel: „Hommikusisustaja, kus saad vastuse igale oma murele ja küsimusele. Helista saatesse, kus sind kuulatakse ära ja leitakse sulle sobiv lahendus.” Alles hiljuti on saate ajal pandud ekraanile jooksma kiri, mis teatab, et saates edastatud arvamused ja soovitused ei väljenda tootja ja telekanali seisukohti.

Kolme tunni jooksul jagub helistajaid ja tekstisõnumiga nõu küsijaid piisavalt, vaatamata sellele, et kõneminuti hind on 2,98 eurot ja sõnum maksab sõltuvalt operaatorist 1,02 või 1,28 eurot. Saatejuht vaatab näiteks pendliga üle helistaja "eluenergia" ja "tšakrad" ja "annab nõu" nii küttepuude kui korterimüügi teemadel.

Valdavalt on inimestel mure oma tervise pärast. Valutava kaela puhul saab näiteks pärast saadet veel helistada ja teadmamees paneb sulle raha eest posti kreemi, mis eluenergia tagasi toob. Kui ikka televiisori kaudu tšakraid lahti ei saa, on võimalik posija tasulisele vastuvõtule minna, kus tšakrad õigesti vibreerima seatakse.

Ajakirjanduse eetikakoodeks ütleb, et ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Samas pole ajakirjanduseetika vastu eksimine karistatav, halvimal juhul võib mõni alternatiivmeditsiini ülistav artikkel lõppeda pressinõukogu tauniva otsusega.

Arstid on aastaid murega posimist jälginud

End nõidadeks nimetavate tegelaste pärast on aastaid olnud mures ka arstid. Onkoloog Indrek Oro on sõnul on alternatiivmeditsiini arsenal võimas ja tema ei imesta ühegi meetodi üle, sest inimeste fantaasia on piiritu.

„Enamik patsiente pelgab oma arstile tunnistada, miks loobutakse teaduspõhisest ravist. Ühel päeval on patsient lihtsalt arstide vaateväljast kadunud,” on Oro ajakirjandusele rääkinud.

Oro on samas Delfile möönnud, et inimesed, nende olukorrad ja ka ravitsejad on erinevad, seepärast ei saa kõiki ühe vitsaga lüüa ja rumalaks tembeldada. "Alternatiivmeditsiini suurim oht on see, et haigele jagatakse katteta lubadusi ja oma tegevuse eest ei võeta vastutust. Posijate lubadusi võivad uskuma jääda ka intelligentsed inimesed,” on Oro hinnang siiski hukkamõistev.

Taavi Rõivast "aitaks" imevesi

Teisipäevane Õhtuleht kirjutab, et nädalavahetusel toimus Vana-Veski puhkekeskuses iga-aastane rahvusvaheline esoteerikafestival, pilet maksis 35-45 eurot, kohal oli ajalehe hinnangul tuhatkond inimest.

Rahu Templi esindaja Tõnis Aru rääkis üritusel, et Eesti poliitikud võiksid musta süsinikmineraali šungiidiga tembitud vett juua, sealhulgas peaminister Taavi Rõivas. „Ma lubasin peaminister Rõivasele šungiiti viia, ehk lõpetab rumaluste tegemise. Iseenesest on Rõivas tore poiss. Me suhtlesime temaga Tartu Seenioride Klubis pea poolteist tundi,” rääkis Aru.

Kokkutulnud olid üksmeelel, et kõige aluseks on ikka "kolmas silm", mille abil saab näha oma kõrgemat mina ja energeetilisi blokaade.



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: