Hiina turist sattus eksituse tõttu kaheks nädalaks Saksamaa põgenikekeskusesse ({{commentsTotal}})

Sisserändaja Saksamaal Heidelbergis sõrmejälgi andmas.
Sisserändaja Saksamaal Heidelbergis sõrmejälgi andmas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Hiina seljakotirändur soovis Saksamaal politseile varguse kohta avalduse esitada, taotles aga kogemata asüüli ja pidi kaks nädalat migrantide majutusasutuses veetma.

Kohalik Punase Risti töötaja Christoph Schlütermann rääkis BBC-le, et juuli alguses toodi bussig Dortmundi immigrantide majutuskeskusesse koos bussitäie teiste põgenikega 31-aastane mees, kes ei rääkinud ei saksa ega inglise keelt. Ta äratas aga tähelepanu, kuna erines teistest ja oli äärmiselt abitu.

Mees läbis arstliku kontrolli ja temalt võeti sõrmejäljed. Ta loovutas võimudele ka oma passi ja viisa. Seejärel anti talle standardpaberid, mille saavad kõik Saksamaale saabuvad migrandid. Ta einestas migrantide hostelis ja sai ka taskuraha.

Punase Risti töötajal tekkisid aga mehe osas kahtlused ning ta üritas rännumehe jutust veebi tõlkeprogrammi abil aru saada.

See kinnitas Schlütermanni kahtlusi, et tegu pole asüülitaotlejaga, kuna programm näitas tema sõnade tõlkeks väljendeid nagu "tahan sõita reisile välismaale". Nimelt kavatses hiinlane külastada Itaaliat ja Prantsusmaad.

Lõpuks õnnestus Punasel Ristil välja selgitada, et hiinlaselt oli Stuttgardis rahakott varastatud, aga ta oli politseisse pöördumise asemel end kogemata hoopis migrandina üles andnud. Mõistatuse aitas lõplikult lahendada majutuskeskuse lähedalt Hiina restoranist leitud tõlk.

Lõpuks hiinlase asüülitaotlus tühistati ning ta sai oma Euroopa reisi jätkata. Saksa telekanali WDR teatel ei olnud mees juhtunu pärast pahane, ent tunnistas, et kujutas Euroopat ette hoopis teistsugusena.

Toimetaja: Karin Koppel



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: