Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui mullu ({{commentsTotal}})

Turistid Tallinnas Raekoja platsil.
Turistid Tallinnas Raekoja platsil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tänavu teises kvartalis kulutasid välisturistid Eestis 20 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi, selgub Eesti Panga statistikast.

Hinnanguliselt kulutasid välisturistid teises kvartalis 390 miljonit eurot, mida oli viis protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Teises kvartalis väisas Eestit üle 1,6 miljoni välisturisti ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes neli protsenti rohkem inimesi. Ehkki Soomest saabunud turistide arv, mis moodustas külastuste üldarvust kolmandiku, vähenes aastataguse ajaga võrreldes ühe protsendi, kasvas Euroopa Liidu elanike reiside hulk Eestisse aastaga kaks protseni. Näiteks Hispaaniast ja Portugalist tehti üle 25 protsendi rohkem reise.

Venemaa elanikud külastasid Eestit 200 000 korda ning see number aastaga ei muutunud.

Endiselt kasvas Aasia riikidest tehtud reiside arv: teises kvartalis oli neid 15 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sagenenud on ka külastused Ameerika Ühendriikidest ja Norrast, reisid Türgist ja Valgevenest on seevastu harvenenud.

Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv suurenes teises kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes kuus protsenti ning mitmepäevareisijate keskmine külastusaeg oli neli päeva. 48 protsenti kõikidest külastustest olid ühepäevased. Hinnanguliselt kulutasid välisturistid Eestis teises kvartalis 390 miljonit eurot, mida oli 5% rohkem kui mullu samal ajal.

Samal perioodil külastasid Eesti elanikud välisriike ligi 950 000 korral ehk ühe protsendi rohkem kui aasta tagasi. Kõiki naaberriike külastati pisut rohkem kui eelmise aasta teises kvartalis, kuid reisid Belgiasse, Prantsusmaale ja Itaaliasse vähenesid üle 10 protsendi.

Muutunud on Eesti inimeste eelistused puhkusepaiga valikul: Türgi reisid kahanesid kolmandiku võrra, kuid märkimisväärselt sagenesid külastused Kreekasse, Bulgaariasse ja Horvaatiasse.

Mitmepäevareiside arv jäi samaks ja need kestsid keskmiselt 3,6 päeva. Ühepäevakülastusi oli külastuste üldarvust 15 protsenti.

Eesti turistid kulutasid teises kvartalis välismaal hinnanguliselt 185 miljonit eurot.

Toimetaja: Anvar Samost



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema