Vanasadama alast saab vilgas elukeskkond ({{commentsTotal}})

Admiraliteedi bassein.
Admiraliteedi bassein. Autor: Siim Lõvi /ERR

Tallinna Sadam toob aasta lõpus avalikkuse ette oma plaani, millisena Vanasadama ala tulevikus nähakse. Visiooni kohaselt on oodata kuni 7-korruselisi elumaju ja kohvikuid, kesklinnaga võib ala hakata ühendama aga sild üle Admiraliteedi basseini. Esimene sadamaala korraldav detailplaneering algatati juunis, järgmised on ootel.

Tallinna Sadamast (TS) on saamas kõva kinnisvaraarendaja: Vanasadama ala plaanitakse kujundada linnaliseks elukeskkonnaks koos elumajade, kohvikute ja haljasaladega. Selleks on TS andmas viimast lihvi piirkonna arendusplaanile, millest kõik detailplaneeringud lähtuvad. Kokku algatatakse neid ilmselt viis-kuus, sest ala on suur ja arendustegevus toimub mitmes etapis. Visiooni ja sellel põhinevat üldplaani on Tallinna Sadamas ette valmistatud kohati kuni seitse aastat. 

"Detailplaneeringud hõlmavad nii sadama funktsionaalseid alasid kui ka linnalise arenduse alasid kombineeritult. Hiljuti, juunis on üks neist algatatud, kus suuremad põhimõtted eeldatavalt ei muutu ja kui muutuvad, siis tavapärase planeerimisprotsessi käigus," selgitas Tallinna Sadama kinnisvara ärisuunajuht Ahto Ader ERR.ee-le.

Nimetatud planeeringuala piirneb D-terminali, kavandatava Reidi tee ja merega. Järgmine detailplaneering on ka juba ootel, kuid sellesse võivad tulla veel mõningad, eeskätt alale ligipääse puudutavad muudatused.

"Tänasest aasta jooksul võiksid kõik Vanasadamat katvad ja vajalikud detailplaneeringud olla algatatud või algatamisel," teatas Ader.

Piirkonna arendamise teevad keerukaks erinevad funktsioonid - ühelt poolt sadam, teiselt poolt elupiirkond -, mis omavahel sujuvalt ühendada tuleb, ilma et kummagi tegevus teise arvelt kannataks.

"Ligipääsud terminalidele, nii sõidukitele kui jalakäijatele, peavad olema selged, omavahelist ristumist vältivad või vähendavad ehk mugavad tulla, minna ja turvalised," tõi Ader näite.

Aderi selgitusel tuleb arvestada kõigega, mis uute ligipääsudega, nagu Reidi tee, kaasneb. Näiteks tekib piki Reidi tee äärde mööda Vanasadama piiri kulgev ja Pirita tee ääres jätkuv promenaad jalakäijatele ja jalgratturitele, mille äärde ehitatakse majad. Promenaadi kaudu saab jalutada otse kesklinna, kus Reidi tee jätkub Ahtri tänava.

"Läbi sadama peaks tulevikus saama Linnahalli suunal Põhja-Tallinna poole läbi Admiraliteedi basseini ala või isegi üle, näiteks sillaga," visualiseeris Ader.

Kuni Reidi tee äärne arendus ootab oma aega, plaanib arendaja katta tänavaäärse ala kolme meetri kõrguste pannoodega, et inimesed saaksid juba ettekujutuse tulevasest linnakeskkonnast.

Samalaadsed muutused ootavad ees ka sadama põhjapoolset osa, ala, mis jääb kruiisisadama ja Linnahalli vahele. Ka sinna plaanitakse avalikke alasid ja ühiskondlikke rajatisi.

"Planeerimisel peame arvestama üldplaneeringust tuleneva kõrguspiiranguga 24 meetrit, mis teeb viis-kuus, kohati kuni seitse korrust. Tahaks, et kohati võiksid olla lubatud ka kõrgemad hooned, et anda linnale enam vahelduvust," leidis Ader.

Ta kinnitab, et Tallinna Sadam tajub arendajana vastutust, mis Vanasadamal Eesti suurima turismiväravana lasub, kuivõrd just sealtkaudu saab enamik Eesti külastajaid nii oma esimese kui ka viimase kogemuse siin. Lisaks turistidele loodetakse merealale promeneerima aga ka kohalikke.

Avalikkusega lubab arendaja jagada terviklikku plaani esimest korda aasta lõpus.



Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.