Riigiportaal alustab uuest aastast puhtalt lehelt ({{commentsTotal}})

Riigiteenuste tarbimine läheb uuest aastast lihtsamaks ja loogilisemaks, lubab RIA.
Riigiteenuste tarbimine läheb uuest aastast lihtsamaks ja loogilisemaks, lubab RIA. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riiklikest registritest kodanikele nende kohta käivat infot vahendav riigiportaal eesti.ee saab uuest aastast uue sisu.

2003. aastal loodud eesti.ee riigiportaal, mis hõlmab kogu infot, mis riigiasutustel oma kodanike kohta on ning võimaldab sealtkaudu riigiga seotud toiminguid teha, läbib uueks aastaks olulised muutused.

"IT-süsteemide keskmine eluiga on kuni kümme aastat. Seetõttu on saabunud aeg portaali infoarhitektuur üle vaadata ning projekteerida puhtalt lehelt portaali uusversioon – selline, mis suudaks Eesti inimesi teenida järgnevatel aastatel," põhjendas süsteemi haldava riigi infosüsteemi ameti (RIA) peadirektor Taimar Peterkop ERR.ee-le.

"Uue riigiportaali makett on valmis, keskkonna projekteerimine ja programmeerimine jätkub ka aastal 2017. Iga valmis saanud moodul tuuakse kasutaja ette kohe, kui see valmib," kinnitas Peterkop. Tema kinnitusel riigiportaali roll ja otstarve ei muutu – eesti.ee jääb ka edaspidi mugavaks ja turvaliseks kanaliks kodaniku ja ettevõtja suhtlusel oma riigiga.

Peterkopi selgitusel läheb riik nüüd sama teed, nagu pangad ees on läinud, lüües eraisiku ja ettevõtte vaate lahku ning pakkudes neis täiesti erineva ülesehitusega infot.

"Riigiportaali põhiroll on olla infokataloog. Sarnaselt ettevõtlusmaailma reeglitega on infokataloog pigem teemapõhine, mitte asutusepõhine. Kasutaja soovib jõuda teenuseni võimalikult lihtsalt ja kiiresti, tundmata huvi, millise asutuse millisest serverist talle vajalikku teenust parasjagu pakutakse," selgitas Peterkop uut loogikat.

Uues keskkonnas on teemad grupeeritud võtmesõnade kaupa. Endiselt jääb portaali vaade «Minu asjad», kus sisselogitud kasutaja näeb ülevaadet oma andmetest eri registrites, talle saadetud teavitusi ja dokumente.

Lisaks tuleb uues süsteemis ainulogimise põhimõte, mis tähendab, et kord sisse loginud kasutaja ei pea end korduvalt autentima - teenuseserveri vahetumisel edastataks sisseloginu isikukood järgmisele teenusepakkujale.

Eraldi eesmärgiks on seatud portaali kasutatavus uute, kaasaegsete seadmetega.

riigiportaali uuendused peaksid tavakasutaja vaates nähtavaks muutuma uue aasta alguseks, ehkki väikeseid muutusi on sisse viidud jooksvalt.



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: