Mobiilne tuvastussüsteem laieneb Helsingi ja Stockholmi laevaliinidele ({{commentsTotal}})

Laevad Tallinna reisisadamas.
Laevad Tallinna reisisadamas. Autor: Siim Lõvi/ERR

Mobiilne piletituvastussüsteem, mis mandri ja saarte vahelisel parvlaevaliiklusel on juba mõnda aega kasutusel, läheb peatselt käiku ka Helsingi ja Stockholmi liinidel, nii et autoga Tallinnas laevale sõitmine muutub kiiremaks ja sujuvamaks.

Mobiilne piletituvastussüsteem, mida seda arendav Tallinna Sadam kutsub targa sadama lahenduseks, toimib lihtsalt: kehtivat broneeringut omav autoga reisija helistab tõkkepuul oleval telefoninumbril, mis tuvastab kliendi telefoninumbri järgi. Rohkem polegi vaja - süsteem kontrollib automaatselt oma andmebaasist broneeringu olemasolu ning tõkkepuu avaneb - sõit laevale ja üle lahe võib alata.

Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel kasutusel olev lahendus võetakse peagi kasutusele ka Tallinna terminalides, kust saavad alguse Helsingisse ja Stockholmi suunduvad liinid.

Tallinna Sadama kinnisvara ärisuunajuhi Ahto Ader ütles ERR.ee-le, et pealinna rajatav mobiilne piletituvastussüsteem on sisuliselt valmis ning selle käivitamine ootab vaid ehituse taga. Esimesena pääseb autoakent alla kerimata ja kontrolöriga suhtlemata Tallinnast Helsingisse.

"Koos infrastruktuuri arendusega A-terminali ümbruses paigaldame ka targa sadama seadmeid. A-terminali puhul on targa sadama valmimistähtajaks selle aasta lõpp," kinnitas Ader.

Stockholmi liini lahendus D-terminalis ootab aga Reidi tee projekti taga, mis sellega on seotud.

Targa sadama lahendus peaks autojuhtide ooteaega sadamas oluliselt lühendama. Kui palju just, selgub Aderi sõnul siis, kui lahendus kasutusele on võetud.



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.