Mobiilne tuvastussüsteem laieneb Helsingi ja Stockholmi laevaliinidele ({{commentsTotal}})

Laevad Tallinna reisisadamas.
Laevad Tallinna reisisadamas. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Mobiilne piletituvastussüsteem, mis mandri ja saarte vahelisel parvlaevaliiklusel on juba mõnda aega kasutusel, läheb peatselt käiku ka Helsingi ja Stockholmi liinidel, nii et autoga Tallinnas laevale sõitmine muutub kiiremaks ja sujuvamaks.

Mobiilne piletituvastussüsteem, mida seda arendav Tallinna Sadam kutsub targa sadama lahenduseks, toimib lihtsalt: kehtivat broneeringut omav autoga reisija helistab tõkkepuul oleval telefoninumbril, mis tuvastab kliendi telefoninumbri järgi. Rohkem polegi vaja - süsteem kontrollib automaatselt oma andmebaasist broneeringu olemasolu ning tõkkepuu avaneb - sõit laevale ja üle lahe võib alata.

Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa liinidel kasutusel olev lahendus võetakse peagi kasutusele ka Tallinna terminalides, kust saavad alguse Helsingisse ja Stockholmi suunduvad liinid.

Tallinna Sadama kinnisvara ärisuunajuhi Ahto Ader ütles ERR.ee-le, et pealinna rajatav mobiilne piletituvastussüsteem on sisuliselt valmis ning selle käivitamine ootab vaid ehituse taga. Esimesena pääseb autoakent alla kerimata ja kontrolöriga suhtlemata Tallinnast Helsingisse.

"Koos infrastruktuuri arendusega A-terminali ümbruses paigaldame ka targa sadama seadmeid. A-terminali puhul on targa sadama valmimistähtajaks selle aasta lõpp," kinnitas Ader.

Stockholmi liini lahendus D-terminalis ootab aga Reidi tee projekti taga, mis sellega on seotud.

Targa sadama lahendus peaks autojuhtide ooteaega sadamas oluliselt lühendama. Kui palju just, selgub Aderi sõnul siis, kui lahendus kasutusele on võetud.



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: