Arhitekt Reidi teest: piirkond peaks olema sihtpunkt, mitte koridor läbiliikumiseks ({{commentsTotal}})

{{1470746983000 | amCalendar}}

Arhitekt ja linnakujundaja Andres Sevtšuki hinnangul tehakse Reidi teearendust kiirustades ning Tallinn muutuks praeguse projekti kohaselt veelgi autokesksemaks.

Sevtšuk ütles intervjuus ERR-i raadiouudistele, et projekt on kindlasti vaja lahendada koos ühistranspordiga. "Vaja on ette näha ühistranspordiühendus Piritale ja Lasnamäele üle Reidi tee kas siis trammi või kiirbussiliini näol. Tee tuleks lahendada koos hoonefrontide ja äripindadega, mis seal ääres on, ja detailplaneeringud vastavalt kohandada."

"Kolmandaks tuleks tee lahendada koos haljastusega, mitte järelmõttena sinna puid juurde joonistada, vaid tõeliselt teha mereäärne tänav, kust oleks väga lihtne üle minna, kuhu saavad turistid minna. Põhimõtteliselt peaks see piirkond olema sihtpunkt, mitte koridor, kust läbi liikuda," lisas Sevtšuk.

Linnalabori urbanist Anni Müüripeal on sõitnud Reidi tee jalgrattaga läbi, et mõista kus ja kuidas Reidi tee tegelikult kulgema hakkab. Reidi tee projekti probleem seisneb selles, et seda on projekteeritud kui maanteed ja linna pole nähtud tervikuna, selgitab Müüripeal.

"Eile ilmunud skeem on täpselt sama, mis on juulikuus. Võrreldes kevadise projektiga on vaid kosmeetilised muudatused. Juurde on pandud mõned üksikud ülekäigurajad," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Hooandjate abil korraldab Linnalabor 16. augustil avaliku debati Reidi tee eest vastutava linnaarhitekti ja linnaplaneerimise eksperdi vahel, et saada vastuseid Reidi teed puudutavatele küsimustele.

Projekti kohaselt katab üks osa loodavast teest ka Kadrioru pargi Russalka poolse osa. Keskkonnaameti Harjumaa looduskaitse juhtivspetsialisti Tiina Napi hinnangul on alal mitmed looduskaitse all olevad puud ja põõsad.

"Seal on remmelgad ja mõned põlispuud, mida tuleks säilitada. Kui me projektlahendust näeme, saame anda juba konkreetsed tingimused," rääkis Napp.

Linnavalitsus tahab Reidi tee projekti lepinguliselt kinnitada 25. augustiks ja ehitustööd plaanitakse lõpetada 2017. aasta lõpuks.

Rajatav Reidi tee vähendab linnavalitsuse sõnul ummikuid ja vähendab hinnanguliselt kahekümne protsendi võrra liiklusõnnetuste riski kogu Pirita teel ja Narva maanteel.

Samuti lihtsustab tee juurdepääsu Vanasadamale, kuhu aastas suundub üle 300 tuhande raskeveoki.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf sõnul on Reidi tee projekti sisse viidud olulised täiendused. "Tegelikult tuleb sinna üks rannapromenaad ja sõidutee on ainult selleks, et autode liikumist sadama ja linna suunas oleks vähem ja et linnast väljasõit oleks sujuvam," rääkis Klandorf.

 

Toimetaja: Priit Luts



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: