Arhitekt Reidi teest: piirkond peaks olema sihtpunkt, mitte koridor läbiliikumiseks ({{commentsTotal}})

{{1470746983000 | amCalendar}}

Arhitekt ja linnakujundaja Andres Sevtšuki hinnangul tehakse Reidi teearendust kiirustades ning Tallinn muutuks praeguse projekti kohaselt veelgi autokesksemaks.

Sevtšuk ütles intervjuus ERR-i raadiouudistele, et projekt on kindlasti vaja lahendada koos ühistranspordiga. "Vaja on ette näha ühistranspordiühendus Piritale ja Lasnamäele üle Reidi tee kas siis trammi või kiirbussiliini näol. Tee tuleks lahendada koos hoonefrontide ja äripindadega, mis seal ääres on, ja detailplaneeringud vastavalt kohandada."

"Kolmandaks tuleks tee lahendada koos haljastusega, mitte järelmõttena sinna puid juurde joonistada, vaid tõeliselt teha mereäärne tänav, kust oleks väga lihtne üle minna, kuhu saavad turistid minna. Põhimõtteliselt peaks see piirkond olema sihtpunkt, mitte koridor, kust läbi liikuda," lisas Sevtšuk.

Linnalabori urbanist Anni Müüripeal on sõitnud Reidi tee jalgrattaga läbi, et mõista kus ja kuidas Reidi tee tegelikult kulgema hakkab. Reidi tee projekti probleem seisneb selles, et seda on projekteeritud kui maanteed ja linna pole nähtud tervikuna, selgitab Müüripeal.

"Eile ilmunud skeem on täpselt sama, mis on juulikuus. Võrreldes kevadise projektiga on vaid kosmeetilised muudatused. Juurde on pandud mõned üksikud ülekäigurajad," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Hooandjate abil korraldab Linnalabor 16. augustil avaliku debati Reidi tee eest vastutava linnaarhitekti ja linnaplaneerimise eksperdi vahel, et saada vastuseid Reidi teed puudutavatele küsimustele.

Projekti kohaselt katab üks osa loodavast teest ka Kadrioru pargi Russalka poolse osa. Keskkonnaameti Harjumaa looduskaitse juhtivspetsialisti Tiina Napi hinnangul on alal mitmed looduskaitse all olevad puud ja põõsad.

"Seal on remmelgad ja mõned põlispuud, mida tuleks säilitada. Kui me projektlahendust näeme, saame anda juba konkreetsed tingimused," rääkis Napp.

Linnavalitsus tahab Reidi tee projekti lepinguliselt kinnitada 25. augustiks ja ehitustööd plaanitakse lõpetada 2017. aasta lõpuks.

Rajatav Reidi tee vähendab linnavalitsuse sõnul ummikuid ja vähendab hinnanguliselt kahekümne protsendi võrra liiklusõnnetuste riski kogu Pirita teel ja Narva maanteel.

Samuti lihtsustab tee juurdepääsu Vanasadamale, kuhu aastas suundub üle 300 tuhande raskeveoki.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf sõnul on Reidi tee projekti sisse viidud olulised täiendused. "Tegelikult tuleb sinna üks rannapromenaad ja sõidutee on ainult selleks, et autode liikumist sadama ja linna suunas oleks vähem ja et linnast väljasõit oleks sujuvam," rääkis Klandorf.

 

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema