Erdogani ja Putini kohtumine Peterburis - mõlemad vajavad liitlast ({{commentsTotal}})

Venemaa ja Türgi president kohtusid täna Peterburis, et soojendada üles kahe riigi vahelisi suhted, mis jahenesid pärast Vene lennuki allatulistamist Türgi sõjaväe poolt eelmise aasta novembris.

Ekspertide arvates on omavaheliste pingete leevendamist vaja muuhulgas ka selleks, et leida sõpru ajal, mil lääneriikide suhted nende kahe riigiga on jahedad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Türgi president Recep Tayyip Erdogan oli Peterburi kohtumise eel kindel, et suhted on juba positiivsed, eriti kui seda kõrvutada eelmise aasta novembri vene lennuki allatulistamise järel saadud majanduslike hoopidega. "Türgi ja Venemaa suhted on jõudnud positiivsesse faasi," kinnitas Erdogan enne kohtumist.

Esialgu kohtusid presidendid oma lähimate abilistega ning alles seejärel toimus laiema ringiga arutelu, kuhu president Erdogan kaasas mitu ministrit, kes tegelevad eri majanduse või kaitseküsimustega.

Nii mõnigi vaatleja usub, et suhete parendamist on vaja eelkõige Türgile, sest pärast riigipöördekatset on lääneriigid kutsunud Ankarat pigem ettevaatlikkusele väidetavate riigipöörajate vahistamisel ja süüdimõistmisel.

Kadir Hasi ülikooli poliitikateadlane Serhat Guvenc märkis, et Erdogan võib seda võimalust kasutada või mängida kohtumist Moskvaga tähtsamaks, et saada paremat kätt suhetes partneritega lääneriikidega. "Seega võib ta kohtumise pöörata mõjujõuks, et saada paremat lepet Washingtoni ja Brüsseliga"

Kui selle aasta vene turistide arv on kukkunud 87 protsenti ning ka teistes majandusvaldkondades on kukkumine olnud muljetavaldav, siis on arusaadav, et Ankara vajab sõpra või vähemalt liitlast.

Ka Venemaa presidendil on liitlasi vaja, sest lääneriikide sanktsioonid kestavad endiselt. Alles eile kohtus Putin Bakuus esmakordselt Iraani ja Aserbaidžaani presidendiga ning sellest koostööst loodetakse nii majanduslikku kui poliitilist kasu.

Üheks suuremaks probleemkohaks jääb aga Süüria, sest Ankara tahab endiselt, et president Bahsar al-Assad lahkuks võimult - see aga ei sobi kindlasti Kremlile.

Saksamaa välisministeeriumi hinnangul ei ole Venemaa ja Türgi lähenemisel erilist mõju julgeolekupartnerlusele NATOs, sest Türgi on tähtis alliansi liige.

Toimetaja: Priit Luts



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: