Erdogani ja Putini kohtumine Peterburis - mõlemad vajavad liitlast ({{commentsTotal}})

Venemaa ja Türgi president kohtusid täna Peterburis, et soojendada üles kahe riigi vahelisi suhted, mis jahenesid pärast Vene lennuki allatulistamist Türgi sõjaväe poolt eelmise aasta novembris.

Ekspertide arvates on omavaheliste pingete leevendamist vaja muuhulgas ka selleks, et leida sõpru ajal, mil lääneriikide suhted nende kahe riigiga on jahedad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Türgi president Recep Tayyip Erdogan oli Peterburi kohtumise eel kindel, et suhted on juba positiivsed, eriti kui seda kõrvutada eelmise aasta novembri vene lennuki allatulistamise järel saadud majanduslike hoopidega. "Türgi ja Venemaa suhted on jõudnud positiivsesse faasi," kinnitas Erdogan enne kohtumist.

Esialgu kohtusid presidendid oma lähimate abilistega ning alles seejärel toimus laiema ringiga arutelu, kuhu president Erdogan kaasas mitu ministrit, kes tegelevad eri majanduse või kaitseküsimustega.

Nii mõnigi vaatleja usub, et suhete parendamist on vaja eelkõige Türgile, sest pärast riigipöördekatset on lääneriigid kutsunud Ankarat pigem ettevaatlikkusele väidetavate riigipöörajate vahistamisel ja süüdimõistmisel.

Kadir Hasi ülikooli poliitikateadlane Serhat Guvenc märkis, et Erdogan võib seda võimalust kasutada või mängida kohtumist Moskvaga tähtsamaks, et saada paremat kätt suhetes partneritega lääneriikidega. "Seega võib ta kohtumise pöörata mõjujõuks, et saada paremat lepet Washingtoni ja Brüsseliga"

Kui selle aasta vene turistide arv on kukkunud 87 protsenti ning ka teistes majandusvaldkondades on kukkumine olnud muljetavaldav, siis on arusaadav, et Ankara vajab sõpra või vähemalt liitlast.

Ka Venemaa presidendil on liitlasi vaja, sest lääneriikide sanktsioonid kestavad endiselt. Alles eile kohtus Putin Bakuus esmakordselt Iraani ja Aserbaidžaani presidendiga ning sellest koostööst loodetakse nii majanduslikku kui poliitilist kasu.

Üheks suuremaks probleemkohaks jääb aga Süüria, sest Ankara tahab endiselt, et president Bahsar al-Assad lahkuks võimult - see aga ei sobi kindlasti Kremlile.

Saksamaa välisministeeriumi hinnangul ei ole Venemaa ja Türgi lähenemisel erilist mõju julgeolekupartnerlusele NATOs, sest Türgi on tähtis alliansi liige.

Toimetaja: Priit Luts



kultuur.err.ee autahvel
Kendrick Lamar

Aasta albumid 2017, tipp-50

ERRi kultuuriportaal valis aasta albumiks Kendrick Lamari albumi "DAMN.". Album on pälvinud rängalt kiidunooli igal pool üle ilma. Teise koha sai sügisel Eestis Rock Cafed väisanud briti popgrupp The xx plaadiga "I See You". Kolmandaks aga tänavune Mercury auhinna võitja Sampha samuti Suurbritanniast.

Eesti Ajaloomuuseumi rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!"

Piltuudis: Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käiku ehivad 15 kuuske

17. detsembril avatakse Eesti Ajaloomuuseumi Börsi käigus rahvusvähemuste näitus "Jõulud! Роштува мархта! YENI ILINIZ MÜBARÄK! Выль арен! С Рождеством Христовым!", mille puhul on käiku paigutatud 15 ehitud kuuske.

Indrek Hargla

Rahva Raamat: miks tohib kirjastaja olla jaemüüja, vastupidi aga mitte?

Eile teatas Eesti Kirjastuste Liit, et Liidu liikmed hakkavad võitlema Rahva Raamatu väidetava ebavõrdse positsiooni vastu hulgi- ja jaemüüja ning kirjastajana. See, et raamatute jaemüüja alustas kirjastamisega, on nende hinnangul pretsedenditu ning ebaõiglane. ERR kultuuriportaal palus olukorda omalt poolt kommenteerida Rahva Raamatu arendusjuhil Toomas Aasmäel.

Vladimir Putin ja Donald Trump APEC-i kohtumisel Vietnamis 2017. aasta novembris.

Leht: kuidas on Trumpi suhtumine Venemaasse aastaga arenenud

Ajaleht Washington Post avaldas neljapäeval pikema ülevaate sellest, kuidas president Donald Trumpi suhtumine Venemaasse on viimase aasta jooksul arenenud ning milliseid vastasseise ja vaidlusi on see temaatika tekitanud tema administratsioonis.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: