Erdogani ja Putini kohtumine Peterburis - mõlemad vajavad liitlast ({{commentsTotal}})

Venemaa ja Türgi president kohtusid täna Peterburis, et soojendada üles kahe riigi vahelisi suhted, mis jahenesid pärast Vene lennuki allatulistamist Türgi sõjaväe poolt eelmise aasta novembris.

Ekspertide arvates on omavaheliste pingete leevendamist vaja muuhulgas ka selleks, et leida sõpru ajal, mil lääneriikide suhted nende kahe riigiga on jahedad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Türgi president Recep Tayyip Erdogan oli Peterburi kohtumise eel kindel, et suhted on juba positiivsed, eriti kui seda kõrvutada eelmise aasta novembri vene lennuki allatulistamise järel saadud majanduslike hoopidega. "Türgi ja Venemaa suhted on jõudnud positiivsesse faasi," kinnitas Erdogan enne kohtumist.

Esialgu kohtusid presidendid oma lähimate abilistega ning alles seejärel toimus laiema ringiga arutelu, kuhu president Erdogan kaasas mitu ministrit, kes tegelevad eri majanduse või kaitseküsimustega.

Nii mõnigi vaatleja usub, et suhete parendamist on vaja eelkõige Türgile, sest pärast riigipöördekatset on lääneriigid kutsunud Ankarat pigem ettevaatlikkusele väidetavate riigipöörajate vahistamisel ja süüdimõistmisel.

Kadir Hasi ülikooli poliitikateadlane Serhat Guvenc märkis, et Erdogan võib seda võimalust kasutada või mängida kohtumist Moskvaga tähtsamaks, et saada paremat kätt suhetes partneritega lääneriikidega. "Seega võib ta kohtumise pöörata mõjujõuks, et saada paremat lepet Washingtoni ja Brüsseliga"

Kui selle aasta vene turistide arv on kukkunud 87 protsenti ning ka teistes majandusvaldkondades on kukkumine olnud muljetavaldav, siis on arusaadav, et Ankara vajab sõpra või vähemalt liitlast.

Ka Venemaa presidendil on liitlasi vaja, sest lääneriikide sanktsioonid kestavad endiselt. Alles eile kohtus Putin Bakuus esmakordselt Iraani ja Aserbaidžaani presidendiga ning sellest koostööst loodetakse nii majanduslikku kui poliitilist kasu.

Üheks suuremaks probleemkohaks jääb aga Süüria, sest Ankara tahab endiselt, et president Bahsar al-Assad lahkuks võimult - see aga ei sobi kindlasti Kremlile.

Saksamaa välisministeeriumi hinnangul ei ole Venemaa ja Türgi lähenemisel erilist mõju julgeolekupartnerlusele NATOs, sest Türgi on tähtis alliansi liige.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: