Sügisel läheb kooli viis rändekavaga saabunud sõjapõgenike last ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Septembris läheb kooli viis last, kes on saabunud Eestisse Euroopa Liidu sõjapõgenike ümberpaigutamise kava raames.

"Sel kevadel alustas Eestis kooliteed juba neli rändekavaga saabunud algkooliealist last ning sügisest lisandub neile veel üks," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Tema sõnul on Eestisse saabunud lapsed lasteaia- ja algklassiealised ning nad kõik on läinud eesti õppekeelega koolidesse ja lasteaedadesse.

"Suvel osalesid lapsed keele- ja kultuurilaagrites, et eakaaslastega suhelda, eesti keelt praktiseerida ning eesti kultuuriga tuttavamaks saada," lisas Käosaar.

Koolid, mis sõjapõgenike lapsi vastu võtavad on selleks valmis, kinnitas ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja. "Koolid on rändetaustaga laste saabumiseks ettevalmistused teinud ning uued õpilased igati oodatud. Kõik haridusasutused, kus septembrist rändetaustaga lapsed õppima asuvad, on saanud vajalikku koolitust ja nõustamist, seega võib öelda, et ollakse uute õpilaste saabumiseks valmis," selgitas Käosaar.

Tema sõnul on koolid leidnud lastele keelekümblusõpetaja ning õpetajad ja teised koolitöötajad osalenud erinevatel koolitustel – näiteks sihtasutuse Innove lõimitud aine- ja keeleõppe ning ka erinevate kodanikuühenduste nagu näiteks MTÜ Pagulasabi koolitustel.

"Laste uude kooli sisse-elamise toetamiseks kasutavad koolid erinevaid viise, näiteks tugiõpilasi," ütles Käosaar. "Enne, kui lapsed koolis või lasteaias õppima asuvad, korraldatakse koos vanematega lapse arenguvestlus, kus lepitakse koos kokku, millisesse klassi laps läheb, arutatakse, millist lisatuge ta vajab ning tutvustatakse kooli või lasteaia töökorraldust. Esimesed nädalad koolis või lasteaias ongi mõeldud eeskätt kohalike oludega kohanemiseks," selgitas haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja.

Käosaar rõhutas ka, et sõjapõgenike laste õppimaasumine Eesti haridussüsteemis ei ole sisuliselt midagi uut. "Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Meie koolides käib umbes 400 uussisserändajat või tagasipöördujat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Nende seas on näiteks ka singali, korea või araabia emakeelega lapsi, kelle vanemad on töö või õpirändega Eestisse elama asunud. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda," märkis Käosaar.

Eesti on praeguseks Kreekast ümber paigutanud 31 Süüria, Iraagi, Jeemeni päritolu sõjapõgenikku, neist kümmekond on lapsed.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: