Sügisel läheb kooli viis rändekavaga saabunud sõjapõgenike last ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Septembris läheb kooli viis last, kes on saabunud Eestisse Euroopa Liidu sõjapõgenike ümberpaigutamise kava raames.

"Sel kevadel alustas Eestis kooliteed juba neli rändekavaga saabunud algkooliealist last ning sügisest lisandub neile veel üks," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Tema sõnul on Eestisse saabunud lapsed lasteaia- ja algklassiealised ning nad kõik on läinud eesti õppekeelega koolidesse ja lasteaedadesse.

"Suvel osalesid lapsed keele- ja kultuurilaagrites, et eakaaslastega suhelda, eesti keelt praktiseerida ning eesti kultuuriga tuttavamaks saada," lisas Käosaar.

Koolid, mis sõjapõgenike lapsi vastu võtavad on selleks valmis, kinnitas ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja. "Koolid on rändetaustaga laste saabumiseks ettevalmistused teinud ning uued õpilased igati oodatud. Kõik haridusasutused, kus septembrist rändetaustaga lapsed õppima asuvad, on saanud vajalikku koolitust ja nõustamist, seega võib öelda, et ollakse uute õpilaste saabumiseks valmis," selgitas Käosaar.

Tema sõnul on koolid leidnud lastele keelekümblusõpetaja ning õpetajad ja teised koolitöötajad osalenud erinevatel koolitustel – näiteks sihtasutuse Innove lõimitud aine- ja keeleõppe ning ka erinevate kodanikuühenduste nagu näiteks MTÜ Pagulasabi koolitustel.

"Laste uude kooli sisse-elamise toetamiseks kasutavad koolid erinevaid viise, näiteks tugiõpilasi," ütles Käosaar. "Enne, kui lapsed koolis või lasteaias õppima asuvad, korraldatakse koos vanematega lapse arenguvestlus, kus lepitakse koos kokku, millisesse klassi laps läheb, arutatakse, millist lisatuge ta vajab ning tutvustatakse kooli või lasteaia töökorraldust. Esimesed nädalad koolis või lasteaias ongi mõeldud eeskätt kohalike oludega kohanemiseks," selgitas haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja.

Käosaar rõhutas ka, et sõjapõgenike laste õppimaasumine Eesti haridussüsteemis ei ole sisuliselt midagi uut. "Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Meie koolides käib umbes 400 uussisserändajat või tagasipöördujat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Nende seas on näiteks ka singali, korea või araabia emakeelega lapsi, kelle vanemad on töö või õpirändega Eestisse elama asunud. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda," märkis Käosaar.

Eesti on praeguseks Kreekast ümber paigutanud 31 Süüria, Iraagi, Jeemeni päritolu sõjapõgenikku, neist kümmekond on lapsed.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics