Sügisel läheb kooli viis rändekavaga saabunud sõjapõgenike last ({{commentsTotal}})

Autor: Postimees/Scanpix

Septembris läheb kooli viis last, kes on saabunud Eestisse Euroopa Liidu sõjapõgenike ümberpaigutamise kava raames.

"Sel kevadel alustas Eestis kooliteed juba neli rändekavaga saabunud algkooliealist last ning sügisest lisandub neile veel üks," ütles haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar.

Tema sõnul on Eestisse saabunud lapsed lasteaia- ja algklassiealised ning nad kõik on läinud eesti õppekeelega koolidesse ja lasteaedadesse.

"Suvel osalesid lapsed keele- ja kultuurilaagrites, et eakaaslastega suhelda, eesti keelt praktiseerida ning eesti kultuuriga tuttavamaks saada," lisas Käosaar.

Koolid, mis sõjapõgenike lapsi vastu võtavad on selleks valmis, kinnitas ministeeriumi üldharidusosakonna juhataja. "Koolid on rändetaustaga laste saabumiseks ettevalmistused teinud ning uued õpilased igati oodatud. Kõik haridusasutused, kus septembrist rändetaustaga lapsed õppima asuvad, on saanud vajalikku koolitust ja nõustamist, seega võib öelda, et ollakse uute õpilaste saabumiseks valmis," selgitas Käosaar.

Tema sõnul on koolid leidnud lastele keelekümblusõpetaja ning õpetajad ja teised koolitöötajad osalenud erinevatel koolitustel – näiteks sihtasutuse Innove lõimitud aine- ja keeleõppe ning ka erinevate kodanikuühenduste nagu näiteks MTÜ Pagulasabi koolitustel.

"Laste uude kooli sisse-elamise toetamiseks kasutavad koolid erinevaid viise, näiteks tugiõpilasi," ütles Käosaar. "Enne, kui lapsed koolis või lasteaias õppima asuvad, korraldatakse koos vanematega lapse arenguvestlus, kus lepitakse koos kokku, millisesse klassi laps läheb, arutatakse, millist lisatuge ta vajab ning tutvustatakse kooli või lasteaia töökorraldust. Esimesed nädalad koolis või lasteaias ongi mõeldud eeskätt kohalike oludega kohanemiseks," selgitas haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja.

Käosaar rõhutas ka, et sõjapõgenike laste õppimaasumine Eesti haridussüsteemis ei ole sisuliselt midagi uut. "Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. Meie koolides käib umbes 400 uussisserändajat või tagasipöördujat, kellest enamus õpib eesti õppekeelega koolis. Nende seas on näiteks ka singali, korea või araabia emakeelega lapsi, kelle vanemad on töö või õpirändega Eestisse elama asunud. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda," märkis Käosaar.

Eesti on praeguseks Kreekast ümber paigutanud 31 Süüria, Iraagi, Jeemeni päritolu sõjapõgenikku, neist kümmekond on lapsed.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Palgalõhe tegevusalade kaupa.Palgalõhe tegevusalade kaupa.
Sooline palgalõhe vähenes kolmandat aastat järjest

Naiste keskmine brutotunnitasu oli mullu oktoobris 20,9 protsenti väiksem kui meestel. Statistikaameti teatel tähendab see, et varasema aastaga võrreldes vähenes sooline palgalõhe 1,3 protsendipunkti.

UUDISED
"November""November"
"November" pälvis Tribeca filmifestivalil parima operaatori preemia

Rainer Sarneti film "November" osales Tribeca filmifestivalil World Narrative Competition võistlusprogrammis, kus filmi operaator Mart Taniel pälvis parima operaatori preemia.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.