Lihula tähistas sünnipäeva ooperiga "Uku ja Vanemuine" ({{commentsTotal}})

Lihula tähistas oma 805. aastapäeva esmaspäeva hilisõhtul Lihula linnusemäel etendunud Karl August Hermanni ooperiga "Uku ja Vanemuine".

Eesti esimeseks ooperiks kutsutud Karl August Hermanni lauleldus "Uku ja Vanemuine" on lugu kahe noore armastusest, mis pahandab aga Sarvikut. Noortele tulevad seejärel appi ja neid kaitsevad muistsed Eesti jumalad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uku osatäitja Voldemar Kuslapi sõnul on väga tänuväärne, et Lihula rahvas otsustas oma aastapäeva tähistada sedavõrd väärika teosega. "Samal ajal kui väga paljud linnad ja asutused on valinud meelelahutusliku kava, mida me kuuleme kõikvõimalikelt kanalitelt hommikust õhtuni."

Idee etendada "Uku ja Vanemuine" Lihula linnusemäel sündis juba mitme aasta eest. Kindlamalt hakkas asi liikuma seoses Lihula 805. aastapäevaga. Seljad panid kokku nii kogukond kui ka professionaalsed teatriinimesed, kellest paljudel on Lihulaga isiklik side.

Omaalgatuslik moment oli üheks asjaks, mis veetles selle ettevõtmise juures lavastajat Meelis Sarve: "Mulle meeldib just selline kogukondlik sündmus. Et ei ole kallid artistid sisse kuskilt ostetud, vaid et kõigil on mingid juured kuidagigi siit sellest kandist pärit. Kasvõi selle linnusemäega mingisugune side."

Lihulast pärit rahvusooperi Estonia solist René Soom ütles, et ta ei kõhelnud hetkekski, kas ettevõtmises kaasa lüüa ja ka lavastus ise on muusikaliselt huvitav ja rahvale südamelähedane.

"Kõik tegelased on eestlastele ju mütoloogiast väga tuttavad. Ei ole vaja mõelda, kes on näiteks Carmen või Don José. Meil on siin ikkagi Vanemuised ja Ukud ja meie esiisad ja esiemad on kõik laval," rääkis Soom

Ooperit esitati Lihula linnusemäel ainult ühel korral. Teos oli möödunud nädalal alanud Lihula kultuuripäevade kulminatsiooniks.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: