Eesti Raudtee kaubavedude maht on rekordmadal ({{commentsTotal}})

Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo. Autor/allikas: Scanpix / Postimees

Eesti Raudtee kaubavedude maht on selle aasta seitsme kuu seisuga viimaste aegade kõige madalamal tasemel. Ettevõtte uus juht Sulev Loo rääkis intervjuus Eesti Päevalehele, et otsib kokkuhoiuvõimalusi ning tegeleb varastamiskombe kaotamisega.

"Elame uues reaalsuses," ütles Loo ajalehele veomahtude järsu kukkumise kohta. "Kuni aprillini oli lootust, et saame otsa ülespoole tagasi, aga praegune reaalsus on, et valdavalt sõidavad raudteel niinimetatud porgandid ja kaupa on märksa vähem. Keskmine rongipaaride arv on jäänud kuue-seitsme paarini päevas, kevadeni sõitis 12 rongipaari."

Eesti Raudtee ja teiste transiidiettevõtete juhid suhtlevad aktiivselt Venemaa kaubaomanike ning teiste partneritega, kuid sellest on seni vähe kasu olnud. "Moskva vahet käivad ju kõik: Alexela, E.O.S-i, Cargo inimesed. Koordineerime kõiki kohtumisi omavahel ja see on negatiivse mängu juures positiivne nähtus," ütles Loo. "Aga lõpuks kaupa ju pole. Lahkudes julgustatakse ikka: no küll ta tuleb! Mõni tuleks sellise lubadusega tagasi tehtud mehena, aga mina olen pigem realist."

Selle aasta investeerimiskava oli Eesti Raudteel 40 miljonit eurot, millest poole on ettevõte nüüd edasi lükanud.

Eesti Raudtee uus juht tegeleb ka töökultuuri muutmisega. "Põhimõtteliselt igal sammul on näha, kuidas varem on kõvasti jamasid korraldatud. Selline moosivaraste teema, keegi on jälle kuskilt midagi pihta pannud," selgitas ta.

Turvangujuhi Indrek Süllaga lõpetas ettevõte üle-eelmisel nädalal töölepingu. "Siiamaani oli see peatatud, aga eks usalduse kaotab töötaja juba siis, kui kapo ta mõneks ajaks kinni pistab, ja selle paragrahvi alusel töösuhte lõpetasimegi. Ise ta polnud nõus lahkumisavaldust kirjutama," ütles Loo. "Peale selle avastasime, et ta oli side- ja turvangupealikuna tõmmanud oma majale Eesti Raudtee vooluvõrgust kaabli. Ja juriidiliselt on väga raske tõendada, et see on vargus!"

Toimetaja: Anvar Samost



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: