Eesti Raudtee kaubavedude maht on rekordmadal ({{commentsTotal}})

Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo.
Eesti Raudtee juhatuse esimees Sulev Loo. Autor/allikas: Scanpix / Postimees

Eesti Raudtee kaubavedude maht on selle aasta seitsme kuu seisuga viimaste aegade kõige madalamal tasemel. Ettevõtte uus juht Sulev Loo rääkis intervjuus Eesti Päevalehele, et otsib kokkuhoiuvõimalusi ning tegeleb varastamiskombe kaotamisega.

"Elame uues reaalsuses," ütles Loo ajalehele veomahtude järsu kukkumise kohta. "Kuni aprillini oli lootust, et saame otsa ülespoole tagasi, aga praegune reaalsus on, et valdavalt sõidavad raudteel niinimetatud porgandid ja kaupa on märksa vähem. Keskmine rongipaaride arv on jäänud kuue-seitsme paarini päevas, kevadeni sõitis 12 rongipaari."

Eesti Raudtee ja teiste transiidiettevõtete juhid suhtlevad aktiivselt Venemaa kaubaomanike ning teiste partneritega, kuid sellest on seni vähe kasu olnud. "Moskva vahet käivad ju kõik: Alexela, E.O.S-i, Cargo inimesed. Koordineerime kõiki kohtumisi omavahel ja see on negatiivse mängu juures positiivne nähtus," ütles Loo. "Aga lõpuks kaupa ju pole. Lahkudes julgustatakse ikka: no küll ta tuleb! Mõni tuleks sellise lubadusega tagasi tehtud mehena, aga mina olen pigem realist."

Selle aasta investeerimiskava oli Eesti Raudteel 40 miljonit eurot, millest poole on ettevõte nüüd edasi lükanud.

Eesti Raudtee uus juht tegeleb ka töökultuuri muutmisega. "Põhimõtteliselt igal sammul on näha, kuidas varem on kõvasti jamasid korraldatud. Selline moosivaraste teema, keegi on jälle kuskilt midagi pihta pannud," selgitas ta.

Turvangujuhi Indrek Süllaga lõpetas ettevõte üle-eelmisel nädalal töölepingu. "Siiamaani oli see peatatud, aga eks usalduse kaotab töötaja juba siis, kui kapo ta mõneks ajaks kinni pistab, ja selle paragrahvi alusel töösuhte lõpetasimegi. Ise ta polnud nõus lahkumisavaldust kirjutama," ütles Loo. "Peale selle avastasime, et ta oli side- ja turvangupealikuna tõmmanud oma majale Eesti Raudtee vooluvõrgust kaabli. Ja juriidiliselt on väga raske tõendada, et see on vargus!"

Toimetaja: Anvar Samost



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema