Brasiilia senat toetas Rousseffi tagandamisprotsessi alustamist ({{commentsTotal}})

Brasiilia president Dilma Rousseff
Brasiilia president Dilma Rousseff Autor/allikas: Evarista Sa/AFP/Scanpix
{{1470805507000 | amCalendar}}

Brasiilia senat toetas kolmapäeva varahommikul peatatud volitustega presidendile Dilma Rousseffile ametialase süüdistuse esitamist ning tema tagandamisprotsessi alustamist.

Rousseffi tagandamisprotsessi alustamist toetas 81-liikmelises senatis 59 ja vastu oli 21 rahvasaadikut.

Tegemist oli eelviimase hääletusega enne otsustavat lõpphääletust, kus on vaja kahekolmandikulist häälteenamust, et peatatud volitustega president lõplikult ametlikult taandada. Selle hääletuseni peaks ülemkoda jõudma augusti lõpus, mõni päev pärast Rio de Janeiro olümpiamängude lõppemist.

Tagandamisprotsess peaks algama 25. augustil, neli päeva pärast Rio olümpiamängude lõppu, kestma viis päeva ja lõppema hääletusega.

Senat peatas Brasiilia esimese naispresidendi Rousseffi volitused presidendina 12. mail seoses kahtlusega, et ta on kasutanud ebaseaduslikke raamatupidamisvõtteid ning moonutanud eelarvenäitajaid, et riigi majanduse olukord paistaks tegelikust parem.

Oponendid süüdistavad peatatud volitustega presidenti selles, et 2014. aasta valimiskampaania raames kasutas ta eelarvevahendeid ilma parlamendi heakskiiduta ning võttis ilma loata laene riiklikelt pankadelt, et majanduse olukorda paremana näidata.

Rousseff väidab, et pole midagi valesti teinud ning on nimetanud tagandamisprotsessi putšiks.

Peatatud volitustega presidendi tagandamisprotsess ei saaks langeda halvemale ajale. Brasiilia lootis Rio mängudega näidata riigi majanduslikku tugevust ning poliitilist stabiilsust, ent mänge varjutavad hoopis poliitiline ja majanduskriis.

Ülemkohtu president Ricardo Lewandowski tuletas tagandamisarutelu eel senaatoritele meelde, et neil tuleb "täita üht kõige tõsisemat ülesannet".

Üks Rousseffi ägedamaid vastaseid senaator Aécio Neves ütles enne hääletust, et kaalul on põhiseaduse ja demokraatia kaitsmine. "Kuritegude sooritajad tuleb vastutusele võtta. Dilma Rousseffi ametist kõrvaldamise tingimused on kindlalt paigas," lausus ta.

São Paulos avaldas 250 Rousseffi toetajat presidendi tagandamise vastu meelt, senatis võtsid Rousseffi kaitseks sõna tema liitlased.

"Täna ei ole meie demokraatia jaoks hea päev. On olemas temavastane poliitiline liit, mis lõhnab riigipöörde järele," ütles Rousseffi toetaja, senaator Paulo Rocha.

Presidendi liitlased on juhtinud tähelepanu asjaolule, et riiki raputavasse korruptsiooniskandaali on mässitud ka presidendi tagandamise toetajad, kelle tegudega võrreldes on Rousseffi üleastumine küllaltki tagasihoidlik.

Rousseffi tagandamise korral saab alates tema volituste peatamisest riiki juhtinud senisest asepresidendist Michel Temerist president. Järgmised presidendivalimised peetakse 2018. aastal.

Ta on kutsunud senatit kiiresti tegutsema, sest "rahvas peab teadma, kes on president".

Korruptsiooniuurijad tuvastasid mullu ulatusliku petuskeemi, mille raames petsid Brasiilia riikliku naftafirma Petrobras juhid ja alltöövõtjad firmalt aastakümne jooksul üle kahe miljardi dollari ning andsid poliitikutele ja parteidele altkäemaksu.

Skandaal haaras endasse pea kogu Brasiilia poliitilise ja ärieliidi.

Petrobrasi ümbritseva ulatusliku korruptsiooniskandaali raames on süüdistus esitatud kümnetele poliitikutele ja tippametnikele. Mõned neist on praeguseks juba süüdi mõistetud ja vanglakaristuse saanud.

Allikas: AFP-BNS



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.

Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.