Kallas: Eesti ja Euroopa vajavad ka ebamugavaid liitlasi ({{commentsTotal}})

Eesti ja Euroopa vajavad muutuvas rahvusvahelises olukorras ka ebamugavaid liitlasi, kirjutab Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas Postimehes avaldatud arvamusartiklis.

"Kui USA presidendiks valitakse Donald Trump ja ta viib ellu oma ettekujutused maailmast, siis pole läänemaailma sellisel kujul, nagu oleme harjunud nägema, enam olemas," märgib Kallas. "Julgeolekut tagavate lepete puhul oleme tagasi Westfaali rahu põhimõtete juures. Lepitakse kokku vastastikku huvi puudutavates küsimustes ja jäetakse partnerite siseasjad nende enda otsustada. Ainult nii väldime sõprade ja liitlaste arvu vähenemist."

See puudutab Kallase sõnul nii Euroopa Liitu (EL) kui Eestit.

"Esmaspäeva hommikul tuli uudis, et Austria valitsus põlgab Türgi ära, on vastu mistahes läbirääkimistele Türgi lähenemise üle Euroopa Liidule," tõdeb Kallas. "Kas põlgame kõik koos Türgi ära? Sõnavabadust piiratakse, inimõigustega on lugu kahtlane. Või teeme rehkenduse, kus ühel pool on Türgi kui võimas liitlane NATO-s ja ka võimalik tugev liitlane Euroopa Liidule tema rändekriisis, ja teisel pool asjad, mis meie tundeid riivavad. Sedasorti rehkendusi näib lähitulevikus aina rohkem vaja olevat."

Kallas kirjutab, et sõprade ja partnerite põlgamine halva käitumise tõttu võtab võimaluse seda käitumist kuidagi kohendada: "Pole enam sõpra ja endine sõber või partner käitub veel halvemini. Me ei saa enam automaatselt loota, et tugev EL ja tugev NATO meie eest kõik probleemid lahendavad. Kas need liidud jätkavad tugevatena, sõltub kõigi liikmesriikide, sealhulgas Eesti aktiivsest panusest. Ei mingit võimalust jääda kõrvaltvaatajaks."

1996. aastal, kui Kallas oli Eesti välisminister, taotles Vene Föderatsioon tavarelvastuse piiramise leppe muutmist, et oleks võimalik vägede nihutamine kriisikolletele lähemale. "See oli seotud Tšetšeenia sõjaga," meenutab Kallas. "Vägesid taheti nihutada lõunapiiride lähedal, aga ka põhjapiiride lähedal, meie lähedal. Ameeriklased kaldusid nõustuma. Mäletan, kuidas meie, kahe riigi välisministrid, võitlesime hoolega selle vastu, koordineerides sageli oma esinemisi. Türgi ja Eesti. Tol ajal oli läänemaailm väga usaldav Venemaa vastu. Eesti väljendas kriitilisi noote ja Türgi toetas meid alati."

Toimetaja: Anvar Samost



oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema