Kallas: Eesti ja Euroopa vajavad ka ebamugavaid liitlasi ({{commentsTotal}})

Eesti ja Euroopa vajavad muutuvas rahvusvahelises olukorras ka ebamugavaid liitlasi, kirjutab Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas Postimehes avaldatud arvamusartiklis.

"Kui USA presidendiks valitakse Donald Trump ja ta viib ellu oma ettekujutused maailmast, siis pole läänemaailma sellisel kujul, nagu oleme harjunud nägema, enam olemas," märgib Kallas. "Julgeolekut tagavate lepete puhul oleme tagasi Westfaali rahu põhimõtete juures. Lepitakse kokku vastastikku huvi puudutavates küsimustes ja jäetakse partnerite siseasjad nende enda otsustada. Ainult nii väldime sõprade ja liitlaste arvu vähenemist."

See puudutab Kallase sõnul nii Euroopa Liitu (EL) kui Eestit.

"Esmaspäeva hommikul tuli uudis, et Austria valitsus põlgab Türgi ära, on vastu mistahes läbirääkimistele Türgi lähenemise üle Euroopa Liidule," tõdeb Kallas. "Kas põlgame kõik koos Türgi ära? Sõnavabadust piiratakse, inimõigustega on lugu kahtlane. Või teeme rehkenduse, kus ühel pool on Türgi kui võimas liitlane NATO-s ja ka võimalik tugev liitlane Euroopa Liidule tema rändekriisis, ja teisel pool asjad, mis meie tundeid riivavad. Sedasorti rehkendusi näib lähitulevikus aina rohkem vaja olevat."

Kallas kirjutab, et sõprade ja partnerite põlgamine halva käitumise tõttu võtab võimaluse seda käitumist kuidagi kohendada: "Pole enam sõpra ja endine sõber või partner käitub veel halvemini. Me ei saa enam automaatselt loota, et tugev EL ja tugev NATO meie eest kõik probleemid lahendavad. Kas need liidud jätkavad tugevatena, sõltub kõigi liikmesriikide, sealhulgas Eesti aktiivsest panusest. Ei mingit võimalust jääda kõrvaltvaatajaks."

1996. aastal, kui Kallas oli Eesti välisminister, taotles Vene Föderatsioon tavarelvastuse piiramise leppe muutmist, et oleks võimalik vägede nihutamine kriisikolletele lähemale. "See oli seotud Tšetšeenia sõjaga," meenutab Kallas. "Vägesid taheti nihutada lõunapiiride lähedal, aga ka põhjapiiride lähedal, meie lähedal. Ameeriklased kaldusid nõustuma. Mäletan, kuidas meie, kahe riigi välisministrid, võitlesime hoolega selle vastu, koordineerides sageli oma esinemisi. Türgi ja Eesti. Tol ajal oli läänemaailm väga usaldav Venemaa vastu. Eesti väljendas kriitilisi noote ja Türgi toetas meid alati."

Toimetaja: Anvar Samost



arvamus
Peeter Kaldre

Peeter Kaldre: venelase geneetiline kood

Venemaa järgmise presidendi nimi selgus 6. detsembril, kui Vladimir Putin teatas, et kandideerib taas riigijuhiks. Tuleva aasta valimised on lihtsalt vormistamise küsimus, sest rahva toetus Putinile on jäägitu, leiab ajakirjanik Peeter Kaldre.

tehnikakommentaar
Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: