USA-s küsitakse, kas Trump ähvardas Clintonit atentaadiga ({{commentsTotal}})

Donald Trump 9. augustil Põhja-Carolinas.
Donald Trump 9. augustil Põhja-Carolinas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump tekitas oma väljaütlemisega järjekordse skandaali, sest tema Põhja-Carolina kampaaniaüritusel tehtud väljaütlemist on paljud tõlgendanud kui üleskutset demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni vastu atentaat korraldada.

"Hillary [Clinton] tahab sisuliselt kaotada põhiseaduse teise paranduse*. Muide, kui valik on tema oma, kui ta saaks õiguse [ülemkohtusse] kohtunikke valida, siis, rahvas, ei saa te midagi teha. Kuigi teise paranduse inimesed ehk saavad, ma ei tea," rääkis Trump teisipäeval Wilmingtoni linnas oma poolehoidjatele.

USA põhiseaduse teises paranduses on kirjas järgmine lause: "Kuna hästi toimiv vabatahtlikest koosnev väeüksus on vaba osariigi julgeoleku jaoks vajalik, ei piirata inimeste õigust omada ja kanda relvi." Tegemist on olulise lähtekohaga kogu USA relvakandmist puudutavas debatis ning nimetatud seadusesäte on eriti oluline relvaaktivistide jaoks. Erinevalt Trumpi väidetust pole Clinton kunagi nõudnud põhiseaduse teise paranduse muutmist, vaid on toetanud vaid senisest suuremat kontrolli selle üle, kelle kätte tulirelvad ühiskonnas võivad sattuda.

Pärast Trumpi avaldust võtsid sõna mitmed Demokraatliku Partei liikmed ja poolehoidjad, kes süüdistasid Trumpi vägivalla õhutamises ja sisuliselt ka üleskutses Clinton maha lasta. Erilist tähelepanu aga pöörati väljaütlemise nüansile, mille kohaselt käsitles Trump olukorda, kus Clinton on juba valimised võitnud ehk seega saaks justkui väita, et ta tegi üleskutse USA president maha lasta.

"See on täiesti selge - see, mida Trump ütles, on ohtlik. Inimene, kes pürgib Ameerika Ühendriikide presidendiks, ei tohiks mingil juhul vihjata vägivalla kasutusele võtmisele," sõnas Clintoni kampaaniajuht Robby Mook.

Trumpi kampaaniameeskond teatas hiljem selgituseks, et vabariiklaste kandidaat olevat ainult soovinud kutsuda relvakandmist toetavaid inimesi üles valimistest osa võtma.

Luure Keskagentuur (CIA) endine juht Michael Hayden aga ütles CNN-ile antud kommentaaris, et kui keegi teine oleks avalikult midagi sellist öelnud, kuulataks teda juba salateenistuse bussis üle. "Sa pole ainult vastutav selle eest, mida sa ütled. Sa vastutad ka selle eest, mida inimesed kuulevad," rõhutas ta. 

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: