USA-s küsitakse, kas Trump ähvardas Clintonit atentaadiga ({{commentsTotal}})

Donald Trump 9. augustil Põhja-Carolinas.
Donald Trump 9. augustil Põhja-Carolinas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump tekitas oma väljaütlemisega järjekordse skandaali, sest tema Põhja-Carolina kampaaniaüritusel tehtud väljaütlemist on paljud tõlgendanud kui üleskutset demokraatide kandidaadi Hillary Clintoni vastu atentaat korraldada.

"Hillary [Clinton] tahab sisuliselt kaotada põhiseaduse teise paranduse*. Muide, kui valik on tema oma, kui ta saaks õiguse [ülemkohtusse] kohtunikke valida, siis, rahvas, ei saa te midagi teha. Kuigi teise paranduse inimesed ehk saavad, ma ei tea," rääkis Trump teisipäeval Wilmingtoni linnas oma poolehoidjatele.

USA põhiseaduse teises paranduses on kirjas järgmine lause: "Kuna hästi toimiv vabatahtlikest koosnev väeüksus on vaba osariigi julgeoleku jaoks vajalik, ei piirata inimeste õigust omada ja kanda relvi." Tegemist on olulise lähtekohaga kogu USA relvakandmist puudutavas debatis ning nimetatud seadusesäte on eriti oluline relvaaktivistide jaoks. Erinevalt Trumpi väidetust pole Clinton kunagi nõudnud põhiseaduse teise paranduse muutmist, vaid on toetanud vaid senisest suuremat kontrolli selle üle, kelle kätte tulirelvad ühiskonnas võivad sattuda.

Pärast Trumpi avaldust võtsid sõna mitmed Demokraatliku Partei liikmed ja poolehoidjad, kes süüdistasid Trumpi vägivalla õhutamises ja sisuliselt ka üleskutses Clinton maha lasta. Erilist tähelepanu aga pöörati väljaütlemise nüansile, mille kohaselt käsitles Trump olukorda, kus Clinton on juba valimised võitnud ehk seega saaks justkui väita, et ta tegi üleskutse USA president maha lasta.

"See on täiesti selge - see, mida Trump ütles, on ohtlik. Inimene, kes pürgib Ameerika Ühendriikide presidendiks, ei tohiks mingil juhul vihjata vägivalla kasutusele võtmisele," sõnas Clintoni kampaaniajuht Robby Mook.

Trumpi kampaaniameeskond teatas hiljem selgituseks, et vabariiklaste kandidaat olevat ainult soovinud kutsuda relvakandmist toetavaid inimesi üles valimistest osa võtma.

Luure Keskagentuur (CIA) endine juht Michael Hayden aga ütles CNN-ile antud kommentaaris, et kui keegi teine oleks avalikult midagi sellist öelnud, kuulataks teda juba salateenistuse bussis üle. "Sa pole ainult vastutav selle eest, mida sa ütled. Sa vastutad ka selle eest, mida inimesed kuulevad," rõhutas ta. 

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: