NATO üksuses teeniv Türgi ohvitser esitas USA võimudele varjupaigataotluse ({{commentsTotal}})

{{1470817110000 | amCalendar}}
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja auvahtkonna sõdurid, arhiivifoto.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja auvahtkonna sõdurid, arhiivifoto. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA-s paiknevas NATO arendus- ja ümberkujundamise väejuhatuses teeniv Türgi ohvitser esitas Ameerika Ühendriikide võimudele varjupaigataotluse pärast seda, kui ta seoses juulikuise riigipöördekatsega tagasi kodumaale kutsuti.

Väidetavalt on tegu esimese korraga, kui liitlasriigi ohvitser pärast Türgi riigipöördekatset USA-s varjupaigataotluse esitab ning juhtum võib kahe riigi vahelisi suhteid veelgi rohkem pingestada, vahendasid Reuters ja Politico.

Ankara süüdistab riigipöördekatses USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit ja viimase järgijaid ning nõuab Washingtonilt Güleni väljaandmist. USA on teatanud, et mehe väljaandmist käsitletakse tavapärase juriidilise protseduuri raames ning seega peab Türgi mehe süü kohta ka tõendeid esitama. Gülen on ise võimuhaaramise püüdlusi eitanud ning väidab, et riigipöördekatse näol oli tegu hoopis president Recep Tayyip Erdofgani lavastusega, mille abil oma võimu riigis veelgi rohkem kindlustada.

Nii USA kui ka Euroopa Liit on avaldanud muret seoses riigipöördekatsele järgnenud vahistamis- ja vallandamiskampaaniatega, mille käigus on Türgi võimud võtnud vahi alla või vallandanud tuhandeid sõjaväelasi, kohtunikke, politseinikke, ametnikke, ajakirjanikke ja õpetajaid. Türgi on aga korduvalt süüdistanud lääneriike silmakirjalikkuses ning riigipöörajate toetamises ja kaitsmises ning tekkinud pinged on suhteid seniste liitlaste vahel tõsiselt kahjustanud.

USA: vandenõuteooriad ja sütitav retoorika pole abiks

USA välisministeerium teatas eile, et Türgis leviv Ameerika-vastane retoorika ei aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele.

Türgi meedias ja poliitikute seas on viimasel ajal levimas vihjed, justkui oleks USA või näiteks mõni sealne mõttekoda olid seotud riigipöördekatsega. Kuigi president Erdogan pole otseselt selliseid süüdistusi esitanud, on ta omakorda kurtnud, et USA pole riigipöördekatse üle elanud liitlase juurde saatnud ühtegi kõrget esindajat ning et endiselt pole islamivaimulik Gülenit Ankarale välja antud.

"Sellised vandenõuteooriad ja sütitav retoorika ei aita kuidagi kaasa," kommenteeris USA välisministeeriumi pressiesindaja Elizabeth Trudeau teisipäevasel pressibriifingul. "Me oleme väga pühendunud temperatuuri jahutamisele. Me saame aru, et see on tõsine olukord, kuid samal ajal ei aita retoorika selle lahendamisele kuidagi kaasa."

Politico andmetel on see järjekordne näide, kuidas president Barack Obama administratsioon peab suhtlema üha tujukama, kuid endiselt olulise ISIS-e vastase liitlasega. Seda frustratsiooni olevat üha rohkem tunda ka Kongressis, kus pärast riigipöördekatset on märgata Türgi puhul parteideülese skeptilisuse suurenemist.

Viimastel nädalatel on Obama ja tema esindajad korduvalt riigipöördekatse hukka mõistnud, kuid on samal ajal olnud ka mures Türgis alanud ulatuslike vahistamis- ja vallandamislainete pärast. Türgis on aga sellist tasakaalustatud reaktsiooni peetud otseseks solvanguks.

"Lääne inimesed ei peaks oma pead murdma selle üle, kui palju inimesi me oleme vahistanud või vallandanud," rääkis Erdogan eelmisel nädalal Prantsusmaa ajalehele Le Monde antud intervjuus. "Me võitleme praegu riigipöördekatsega, terroristide vastu. Läänemaailm peab aru saama, millega meil tegemist on."

Erdogan kritiseeris USA-d ka selle eest, et Washington pole Gülenit kiiremas korras Türgile välja andnud ning mitmete Türgi ametnike sõnul on USA Güleni pärast kogu partnerluse Türgiga ohtu seadnud.

USA välisministri John Kerry väidetava Türgi-visiidi kohta ütles Erdogan, et see leiab aset liiga hilja. "See teeb meid kurvaks. Mida ameeriklased üldse tahavad? Nende strateegiline liitlane on vastamisi riigipöördega ning neil kulub 45 päeva, et kedagi kohapeale saata? See on šokeeriv."

Tõenäoliselt on Türgi poolt USA suunal tehtud teravaimaks torkeks eile Peterburis aset leidnud Erdogani ja tema kolleegi Vladimir Putini kohtumine.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: