Politsei uurib Kotka hüdroelektrijaama paisu lõhkumist, ettevõtte juht vandalismi motiive ei tea ({{commentsTotal}})

{{1470822189000 | amCalendar}}

Politsei asub uurima, kes vandaalitses 7. augustil Kotka hüdroelektrijaama paisu kallal.

Paisude omanik AS Generaator märkis, et vandaalid tegutsesid kahel korral. 5.-6. augustil lõhuti Kunda paisu kalla, 7. augustil aga Kotka paisul. Mõlema vandalismiakti kohta on AS Generaator esitanud avalduse politseisse.

Kunda vandalismiakti puhul õnnestus suurem kahju keskkonnale ja olulisele ehitismälestisele ära hoida, mistõttu ei alustanud politsei ka uurimismenetlust. Samas Kotka paisutuse lõhkumine on põhjustanud lisaks AS-ile Generaator varalise kahju paisjärve ümbritsenud maaomanikele ning Kotka kalakasvatusele.

Ettevõtte juht Jan Niilo ei osanud kommenteerida, kas kaks vandalismijuhtumit on omavahel seotud.

"Tundub, kahtlane, et kaks sarnast juhtumit üksteise lähedale on juhtunud," möönis ta samas ERR.ee-le antud kommentaaris.

Niilo usub, et küllap uurimine selgitab välja, kas juhtumid omavahel seotud on, hoolimata sellest, et menetlusse võeti vaid üks neist.

Vandalismi motiivide kohta tal arvamus puudus. "Vara spekuleerida, mis see motiiv võis olla, küllap uurimine näitab. Poisikesed võib välistada, need on suured asjad, poisid ei jõua seda teha," leidis ta siiski.

"Paisu lõhkumine jättis piirkonna tuletõrje veevõtukohata. Kotka paisul tekkinud kahjude tõttu taotleb AS Generaator politseilt uurimismenetluse algatamist. Kuivõrd tegemist oli tõenäoliselt vandalismiga, siis ei pea me õigeks keskkonnaametnike meedias avaldatud seisukohti, mille kohaselt on kalavarude kaitse eesmärgi saavutamiseks õiguspärane ükskõik millisel moel paisu kadumine. Rajatistel ei ole omaniku loata viibimine lubatud ja igasugune omavoliline tegevus ning lõhkumine on jätkuvalt vähemalt väärtegu ja samas ohtlik omavolitsejale endale," märkis ettevõte.

AS-i Generaator kinnitusel on tegemist eksitava informatsiooniga, justkui oleksid Kotka paisu rajatised ebaseaduslikud ning paisu opereerimine toimuvat vee erikasutusloata. "Paisu rajatised on kantud ehitisregistrisse ning neile on väljastatud kasutusluba. AS Generaator esitas vee erikasutusloa taotluse juba aastal 2010. Kui Kunda ning Kotka paisu vee erikasutusloa taotlusi oleks menetletud mõistlikul viisil ja ajaga, siis oleksid käesolevaks hetkeks paisud rekonstrueeritud, kalapääsud rajatud ja keskkonnale ohtlikud järsud veetaseme kõikumised välistatud," märkis ettevõte.

Ettevõttel on lisaks Kunda ja Kotka hüdroelektrijaamadele Põhja-Eestis veel kaks jaama Lõuna-Eestis, üks Saesaarel ja teine Leevakul. Kuna neis mõlemas on pidev valve kohapeal, on seal vandalism ettevõtte juhi hinnangul välistatud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: