Politsei uurib Kotka hüdroelektrijaama paisu lõhkumist, ettevõtte juht vandalismi motiive ei tea ({{commentsTotal}})

{{1470822189000 | amCalendar}}

Politsei asub uurima, kes vandaalitses 7. augustil Kotka hüdroelektrijaama paisu kallal.

Paisude omanik AS Generaator märkis, et vandaalid tegutsesid kahel korral. 5.-6. augustil lõhuti Kunda paisu kalla, 7. augustil aga Kotka paisul. Mõlema vandalismiakti kohta on AS Generaator esitanud avalduse politseisse.

Kunda vandalismiakti puhul õnnestus suurem kahju keskkonnale ja olulisele ehitismälestisele ära hoida, mistõttu ei alustanud politsei ka uurimismenetlust. Samas Kotka paisutuse lõhkumine on põhjustanud lisaks AS-ile Generaator varalise kahju paisjärve ümbritsenud maaomanikele ning Kotka kalakasvatusele.

Ettevõtte juht Jan Niilo ei osanud kommenteerida, kas kaks vandalismijuhtumit on omavahel seotud.

"Tundub, kahtlane, et kaks sarnast juhtumit üksteise lähedale on juhtunud," möönis ta samas ERR.ee-le antud kommentaaris.

Niilo usub, et küllap uurimine selgitab välja, kas juhtumid omavahel seotud on, hoolimata sellest, et menetlusse võeti vaid üks neist.

Vandalismi motiivide kohta tal arvamus puudus. "Vara spekuleerida, mis see motiiv võis olla, küllap uurimine näitab. Poisikesed võib välistada, need on suured asjad, poisid ei jõua seda teha," leidis ta siiski.

"Paisu lõhkumine jättis piirkonna tuletõrje veevõtukohata. Kotka paisul tekkinud kahjude tõttu taotleb AS Generaator politseilt uurimismenetluse algatamist. Kuivõrd tegemist oli tõenäoliselt vandalismiga, siis ei pea me õigeks keskkonnaametnike meedias avaldatud seisukohti, mille kohaselt on kalavarude kaitse eesmärgi saavutamiseks õiguspärane ükskõik millisel moel paisu kadumine. Rajatistel ei ole omaniku loata viibimine lubatud ja igasugune omavoliline tegevus ning lõhkumine on jätkuvalt vähemalt väärtegu ja samas ohtlik omavolitsejale endale," märkis ettevõte.

AS-i Generaator kinnitusel on tegemist eksitava informatsiooniga, justkui oleksid Kotka paisu rajatised ebaseaduslikud ning paisu opereerimine toimuvat vee erikasutusloata. "Paisu rajatised on kantud ehitisregistrisse ning neile on väljastatud kasutusluba. AS Generaator esitas vee erikasutusloa taotluse juba aastal 2010. Kui Kunda ning Kotka paisu vee erikasutusloa taotlusi oleks menetletud mõistlikul viisil ja ajaga, siis oleksid käesolevaks hetkeks paisud rekonstrueeritud, kalapääsud rajatud ja keskkonnale ohtlikud järsud veetaseme kõikumised välistatud," märkis ettevõte.

Ettevõttel on lisaks Kunda ja Kotka hüdroelektrijaamadele Põhja-Eestis veel kaks jaama Lõuna-Eestis, üks Saesaarel ja teine Leevakul. Kuna neis mõlemas on pidev valve kohapeal, on seal vandalism ettevõtte juhi hinnangul välistatud.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: