Põlissoomlaste toetus on kuue aasta madalaimal tasemel, esikohta hoiab Keskerakond ({{commentsTotal}})

Põlissoomlaste juht Timo Soini.
Põlissoomlaste juht Timo Soini. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Soome rahvusringhäälingu tellitud arvamusküsitluse kohaselt on Keskerakond endiselt riigi populaarseim partei, eelmise aasta valimistel teisele kohale tulnud Põlissoomlaste toetus on aga langenud viimase kuue aasta madalaimale tasemele.

Uuringufirma Taloustutkimus poolt korraldatud küsitluse kohaselt tõusis Keskerakonna toetus eelmise küsitlusega võrreldes 0,7 protsendipunkti ning parteid toetab nüüd 21,8 protsenti valijatest, vahendas Yle.

Tagasi teisele kohale tõusnud suurima opositsioonierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Partei (SDP) toetus kasvas samuti 0,7 protsendipunkti ja nende toetus on praegu 18,9 protsenti.

Rahvuslik Koonderakond oli eelmise küsitluse ajal, mil partei juhiks oli äsja valitud Petteri Orpo, teisel kohal, kuid nüüd ollakse taas kolmandad - toetus langes ühe protsendipunkti võrra ja praegu annaks nende poolt hääle 17,6 protsenti valijatest.

Valitsuskoalitsiooni kolmandaks liikmeks olevate Põlissoomlaste langus jätkub - viimase küsitlusega võrreldes vähenes nende toetus ühe protsendipunkti võrra ning praegu toetab neid 7,6% küsitluses osalenutest. Nii madal oli nende toetus viimati 2010. aasta aprillis.

See tähendab ka seda, et partei asub populaarsuselt kuuendal kohal - nendest kõrgemal on Roheline Liit (toetus 13,7%) ja Vasakliit (9,8%).

Võrreldes eelmise tulemusega vähenes roheliste toetus 0,4 protsendipunkti, Vasakliidu oma aga tõusis 0,6 protsendipunkti.

Parlamenti kuuluvatest parteidest on Soome Rootsi Rahvapartei ja Soome Kristlikud Demokraadid mõlemad 4,3 protsendi peal. Rootsi rahvapartei toetus püsis muutumatuna, kristlike demokraatide toetus aga kasvas 0,7 protsendipunkti.

Taloustutkimus küsitles 11. juulist 9. augustini kokku 2424 inimest. Suuremate parteide puhul on veamarginaal 1,6 protsendipunkti mõlemale poole. Oma parteilise eelistuse ütles välja 58,5 protsenti osalenutest ehk 1419 inimest.

Yle tabel:



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema