Alo Lõhmus: vabadussambast võib veel asja saada ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

"Vabadussamba ebaõnnestumise ohtu tajuti hästi juba 1930. aastatel ning see mängis oma osa ka selles, et sammas toona ehitamata jäi. Kui konkurssidele esitati hiiglaslike, üle kogu linna paistvate kolosside kavandeid, siis märkis arhitektiharidusega sõjaväelane, Vabadussõja veteran Johann Ostrat, et muistste Kreeka õitsenguaja ehitised olid suhteliselt väikesed. Alles kultuuri allakäik tõi kaasa hiigelhoonete püstitamise," kirjutab Alo Lõhmus oma kommentaaris.

7. augusti Õhtulehe juhtkiri tegi ettepaneku tunnistada vabadussamba eksperiment nurjunuks, võtta see kolemonument maha ning rajada uus mälestussammas, mis oleks parema kunstilise tasemega, ilusam ja ilmastikukindlam ega laguneks kogu aeg ära. Näib, seitse aastat kestnud suhteline rahu vabadussamba osas on nüüd läbi saanud ning sambadebatt, et mitte öelda sambasõda, jätkub.

Tallinna kesklinnas 2009. aasta suvel avatud sambaga on tõesti raske rahul olla. On hea meel, et sammas on olemas, aga teda nähes tulvab alati hinge kahjutunne selle üle, milline ta meil saanud on. Kui samba kunstilise taseme, proportsioonide ja ideoloogilise aktsendi üle võib asuda täiesti vastandlikel seisukohtadel, siis samba lagunemine on objektiivne fakt, samuti nagu ka selle piinlikult rohmakas teostus, mis ei kannata lähemalt vaatlemist isegi siis, kui sammas juhtub olema terve.

Lagunev vabadussammas aga ei sisenda optimismi ka vabaduse olukorra osas.

Eks vabadussamba ebaõnnestumise ohtu tajuti hästi juba 1930. aastatel ning see mängis oma osa ka selles, et sammas toona ehitamata jäi. Kui konkurssidele esitati hiiglaslike, üle kogu linna paistvate kolosside kavandeid, siis märkis arhitektiharidusega sõjaväelane, Vabadussõja veteran Johann Ostrat, et muistste Kreeka õitsenguaja ehitised olid suhteliselt väikesed. Alles kultuuri allakäik tõi kaasa hiigelhoonete püstitamise.

„Kas ei näita esijoones monumendi dimensioonilise külje rõhutamise püüd ka meie ebakultuursust. Mitte mõõdud, vaid nõue monumendi kunstilise väärtuse järele, mis igavene, peab monumendi ehitamisel esikohale asetatama,“ rõhutas Ostrat, kelle sõnul pidi monument rääkima mitte ainult Vabadussõjast, vaid ka monumendi loojate põlvkonna maailmavaatest ja tõekspidamistest. Seda suudab aga ainult kaasaegses kunstikeeles loodud teos.

„Ja kui siis monumendil ka kunstiline väärtus puudub ning tema käesoleva juhu kohast arhitektoonilist ideed ei väljenda, mis näiteks kas vägevust ehk monumentaalsust kujutada võiks, siis oleme küll monumendi püstitanud, kuid mitte sedavõrd Vabadussõja mälestuseks, kui eneste vaimlisele pankrotile ja ebakultuursusele,“ hoiatas Ostrat.

Kahjuks on meie sambaga praegu juhtunud just see, mida Ostrat kirjeldas. Ent erinevalt esiisadest on meil veel võimalus oma vigu parandada. Olen seisukohal, et samba lammutamine ja kogu protsessiga täiesti uuesti otsast peale hakkamine oleks vale. Esiteks on Vabadussamba maha võtmine vist veel hullema sümboolse tähendusega kui selle lagunemine. Teiseks algaks kogu jant ja sambasõda siis ju nullist pihta. Lõpuks valitaks välja uus kavand, millega paljud ikka rahul ei oleks, ja kindlasti läheks see kõigi meelest liiga palju maksma.

Vabadussammas ei vaja mitte asendamist, vaid remonti – ja see remont olgu tõesti põhjalik. Remondi käigus võiks kaaluda loobumist senisest materjalist ehk plasttäidisega klaaspaneelidest, samuti kohendada samba proportsioone, lisada või kõrvaldada detaile – nii nagu asjatundlikud kunstnikud otsustavad. Samba praegune motiivistik võiks üldjoontes säilida, kuid see võiks olla aluseks uuele ja kunstipärasele tõlgendusele.

On täiesti võimalik, et sellise remondi järel oleksid monumendiga rahul nii need, kes hindavad selle ideoloogilist sõnumit, kui ka need, kes otsivad sambas eelkõige kunstilist kvaliteeti. Kui tuua võrdlus bioloogiast, siis samba praegune rohekas vorm osutuks lihtsalt röövikustaadiumiks enne kauni liblika sündi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema