Venemaa väitel üritasid Ukraina diversandid Krimmi tungida, Putin lubas reageerida ({{commentsTotal}})

{{1470834760000 | amCalendar}}

Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) teatas täna, et nädalavahetusel leidsid Krimmi poolsaarel aset vahejuhtumid, mille raames üritasid relvastatud Ukraina diversandid Krimmi poolsaarele tungida. Ukraina eitas rünnakut ja leidis, et Venemaa proovib leida õigustust sõjale Donbassis.

FSB väitel said kokkupõrgete käigus surma üks Vene sõdur ja üks FSB töötaja, vahendasid Interfax ja Reuters.

Vene võimude teatel üritasid Ukraina relvajõudude eriüksuslased tungida ööl vastu 8. augustit kahel korral Ukraina poolelt avatud tulistamise varjus Krimmi territooriumile, et seal hiljem terroriakte sooritada.

Ukraina relvajõud olevat operatsiooni käigus isegi soomustehnikat kasutanud ning tulistamise tagajärjel hukkus üks Vene sõdur.

Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Venemaa ei saa seda mingil juhul ignoreerida. "Teeme kõik, mis võimalik, et tagada infrastruktuuri ja kodanike julgeoleku. Võtame kasutusele lisajulgeolekumeetmed, tõsised meetmed, nii tehnilisi kui teisi."

"Kuid mis loeb kõige rohkem, on see, et Kiievi võimude toetajad peavad otsustama, mida nad tahavad. Kas nad tahavad oma klientidel jätkata provokatsioone või tahavad tõelist rahumeelset lahendust?" teatas Putin.

Ööl vastu 7. augustit olid Vene võimuesindajad märganud Armjanski rajoonis samuti Ukrainast tulnud diversante ning viimaste kinnipidamise vältel sai surma FSB tööaja. Kinni peetute seas on nii Ukraina kui ka Venemaa kodanikke, kes olevat juba ülekuulamisel ka ütlusi andnud.

Venemaa väitel oleks terroritegude eesmärks olnud destabiliseerida valimiseelset olukorda poolsaarel. FSB kinnitusel on selliste juhtumite ennetamiseks võetuid kasutusele täiendavad julgeolekumeetmed ning piirivalverežiimi on tugevdatud.

Ukraina eitab

Ukraina sõjaväeluure lükkas Vene poole süüdistused tagasi ja rõhutas, et tegu on libainformatsiooniga.

Kiiev ja välismaised vaatlejad ja eksperdid on juba pikemat aega hoiatanud, et Venemaa on nii Krimmi kui enda poolt toetatud jõudude kontrollitavale territooriumile Donbassis saatnud juurde sõdureid ja relvastust ning seega on suurema sõjalise vastasseisu taaspuhkemise tõenäosus viimase aasta suurim.

Viimase ööpäeva jooksul tulistasid Kremli-meelsed võitlejad 62 korral Donbassis asuvaid valitsusvägede positsioone - haavata sai viis Ukraina sõdurit.

Toimetaja: Laur Viirand, Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: