Reps, Helme ja Kallas toetaks presidendi otsevalimist, Nestor mitte ({{commentsTotal}})

Kuna presidendikampaania on Eestis kulgenud nii, nagu ootaks meid ees otsevalimised, kinnitas ka osa Pärnumaa omavalitsusjuhtidega kohtunud presidendikandidaate, et riigipead peakski Eestis valima rahvas ning vastav seadusemuudatus tuleks ära teha.

Pärnumaa omavalitsusjuhtidega olid kohtuma tulnud kõik presidendikandidaadid peale Allar Jõksi. Kuigi Reformierakond on oma kandidaadiks nimetanud Siim Kallase, olid kohal ka Marina Kaljurand ja Urmas Paet, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kandidaadid said end tutvustada ja vastata nii välispoliitilisi, üleriigilisi kui ka kohalikke teemasid puudutavatele küsimustele.

Näiteks oli presidendiks pürgijate seisukoht, et Pärnu vajab lennujaama, aga rahastamise osas tuleb veel aru pidada. Et Via Baltica, eriti Tallinna-Pärnu lõik peab korda saama ning Rail Balticut on samuti vaja.

Selline ja senine valimiskampaania on Eestis tavatu. Ehk olekski aeg minna üle presidendi otsevalimisele?

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas tõdes, et tema elus polegi ehk olnud sellist maratoni, kus üks debatt tuleb teise järel ja sinna vahele ka intervjuud.

Presidendi otsevalimise vajaduse kohta arvas Kallas, et vähemasti arutada seda tuleks. "Jah, ma arvan küll, et see aeg on küps, kus uuesti vaadata seda otsevalimiste asja üle. Kuigi ma ütlen ka seda, et ma olen siiski endiselt üsna ettevaatlik. Muidugi, kui rääkida valimiskampaaniast, siis otsevalimine oleks lihtne ja selge."

SDE presidendikandidaat Eiki Nestor seevastu leiab, et seadusemuudatust ei ole vaja, sest kui rahvas valiks otse presidendi, peaks talle andma võimu ka juurde.

"Sest muidu, tänase põhiseadusega, kui me teda ei muuda, saaksime sellise presidendi, kes presidendiks saamise nimel peaks rahvast petma. Ja seda ju keegi ei taha. Kui on sellised volitused, nagu Eesti presidendil täna, siis piisab, kui teda valivad valijamehed või riigikogu," selgitas Nestor.

Keskerakonna kandidaat Mailis Reps toonitas, et tema tooks mitu uut seadusemuudatust põhiseadusesse. "Presidendi otsevalimised, rahvaalgatus. Et rahvas saaks ise seadusi muuta ja täiendada. Ja et rahvas saaks ise küsimusi panna rahvahääletusele," märkis Reps.

Presidendi volituste suurendamist ta seejuures vajalikuks ei pea. "Kui me vaatame täna põhiseaduslikke võimalusi, mis presidendil on, ja kui neid tõepoolest arukalt ja tasakaalukalt võtta, siis presidendi mõjusus ühiskonnas on palju suurem, kui seda võib-olla täna oleme harjunud nägema."

EKRE juht Mart Helme, kes loodab enda kandidatuuri üles seada juhul, kui presidendivalimised jõuavad valimiskogusse, ütles, et tema on otsevalimiste pooldaja.

"Meie erakonna programmiski muide on see sees. Aga ma olen ka selle pooldaja, et valimisseadust üldse tuleb demokratiseerida. See omaaegne valimisseadus, mis tegelikult parteide tagatubadele annab küllaltki suure võimu oma fraktsioonide sisuliseks koostamiseks valmisnimekirjade kaudu, et see võim peab vähenema," rääkis Helme.

Toimetaja: Priit Luts



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.