Sotsiaalmeedias levib hirm Venemaa peatsest agressioonist Ukrainas ({{commentsTotal}})

{{1470856007000 | amCalendar}}

Sotsiaalmeedias on viimastel tundidel sagenenud poliitikavaatlejate viited sellele, et Moskva tegevus okupeeritud Krimmis ja sellega seoses vallandatud propagandakampaania võib tähendada Venemaa peatset rünnakut Ukrainale.

Vene Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) teatas kolmapäeval, et hoidis Krimmis ära Ukraina sõjaväeluure plaanitud terroriakti.

Ukraina diversantide grupp tabati ööl vastu 7. augustit (pühapäeva) ja selle käigus hukkus üks FSB töötaja, teatas Vene julgeolekuamet. Ööl vastu esmaspäeva tõrjuti veel kahe diversioonigrupi sissetung, väitis FSB.

Vene president Vladimir Putin süüdistas kolmapäeval Ukrainat terrorismis seoses väidetava katsega tungida Krimmi. "See on väga murettekitav uudis," ütles Putin, süüdistades Kiievit "terrorismi praktiseerimises" ja lubades suurendada julgeolekut Krimmis.

"Ja nüüd süüdistab president Putin Ukrainat terrorismis. Selline muster ei tõota head," kirjutas kolmapäeva õhtul Twitteris Rootsi kauaaegne välisminister Carl Bildt.

Pisut hiljem teatas Putin, et ei näe mõtet osaleda niinimetatud Normandia formaadi kohtumisel, mille vahendusel sõlmiti Ukrainas valitsusvägede ja Vene-meelsete separatistide vahel lahingud lõpetanud Minski lepped. Normandia formaadis osalevad lisaks Venemaale veel ka Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa ning grupi järgmine kohtumine oli kavas septembri algul G20 riikide tippkohtumise ajal Hiinas.

"Ja nüüd ütleb Venemaa veel, et ei osale Minski formaadi kohtumisel. Selge poliitilis-propagandistlik-militaarne koondumine millekski," kommenteeris Bildt pisut hiljem.

Venemaa poliitikat kajastava veebiväljaande Intersection: Russia/Europe/World tegevdirektor Anton Barbashin küsib samas: "Putin väitis, et Ukraina läheb üle terrorile. Mis tuleb järgmiseks?"

"On olemas provokatsioon ja samas on paigas Vene invasiooniüksused," kirjutas Twitteris soomlasest sõjandus- ja julgeolekukommentaator Petri Mäkelä.

Kahtlusi võimalike pingete eskaleerumise kohta väljendas juba esmaspäeval ka USA analüütik ja poliitikavaatleja Paul Goble, kes küsis oma artiklis, kas Putin kasutab olümpiamänge ära uueks agressiooniks oma naabrite vastu.

Kaheksa aastat tagasi 2008. aasta Pekingi olümpiamängude ajal ründas Venemaa Gruusiat. Sündmused, mis viisid Ukrainale kuuluva Krimmi annekteerimiseni, algasid Sotši olümpiamängude lõpuga samal ajal 2014. aasta 23. veebruaril.

Turtšõnov peab Venemaa süüdistusi hübriidsõjaks

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov peab Vene föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) süüdistusi Ukraina luureüksuste väidetavast sabotaažitegevusest Krimmis hübriidsõja elemendiks ning katseks eskaleerida olukorda okupeeritud territooriumil.

"Need FSB provokatiivsed valed on element hübriidsõjas, mida Venemaa peab meie riigi vastu," tsiteeris julgeoleku- ja kaitsenõukogu pressiteenistus Turtšõnovi sõnu kolmapäeval.

"Sellel FSB hüsteerilisel ja valetaval avaldusel ei ole mingit alust, kuid see on okupantide katse eskaleerida ja halvendada olukorda ajutiselt okupeeritud territooriumil, mis kuulub Ukrainale," lisas ta.

Turtšõnovi sõnul ei ole okupeeritud Krimmis viimase aasta jooksul kinni võetud ainsatki Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi ohvitseri.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: