Teises kvartalis kasvas majandus 0,6% ({{commentsTotal}})

Esialgsetel andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,6%.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 0,3% ja 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 0,5%, teatas statistikaamet.

Amet märgib, et välisnõudlus oli II kvartalis tugev. Kogumajanduse kaupade väljavedu suurenes aastatagusega hinnamõjusid arvesse võttes 5%.

Kaupade väliskaubandust mõjutas II kvartalis enim elektroonikaseadmete sisse- ja väljaveo suurenemine. Lisaks mõjutas oluliselt kaupade ekspordi suurenemist elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasv. Samuti suurenes kogumajanduse kaupade sissevedu, olles hinnamõjusid arvesse võttes 7% suurem kui 2015. aasta II kvartalis.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga suurenes jooksevhindades nii käibemaksu kui ka aktsiiside laekumine, kuid samas kasvasid ka subsiidiumite väljamaksed.

Majanduskasvu esialgne hinnang arvutatakse ainult tootmise meetodil. Arvutuste aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsioonide info ja hinnangu koostamise hetkeks laekunud statistikaameti erinevate statistikatööde andmed.

Seetõttu võib esialgne hinnang erineda SKP täpsustatud näitajast, mis koostatakse vastava kvartali andmete põhjal tarbimise, tootmise ja sissetulekute meetodil.

2016. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 8. septembril.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: