Nõva vallavanem läheb sõidupäeviku valestitäitmise tõttu kohtu alla ({{commentsTotal}})

{{1470895907000 | amCalendar}}

Lääne ringkonnaprokuratuur süüdistab Nõva vallavanemat Deiw Rahumäge ametiauto kuritarvitamises ja vallale rahalise kahju tekitamises, mistõttu ootab vallajuhti kohtutee.

Süüdistuse järgi kandis Deiw Rahumägi 2014. aastal oma ametiauto sõidupäevikuisse valeandmeid auto kasutamise ja läbitud vahemaade pikkuse kohta ning esitas need andmed vallavalitsuse raamatupidajale. Peale selle võttis Rahumägi valla kütusekaardiga bensiini, millega tekitas vallale rohkem kui 800 eurot kahju, kirjutas Lääne Elu.

„Kahju on ta vallale hüvitanud,” märkis Lääne ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Annely Erm.

Deiw Rahumägi ütles Lääne Elule, et sõidupäevikut täitis ta toona tõepoolest ebatäpselt. Midagi kriminaalset ta oma sõnul aga teinud ei ole. „Kindlasti mitte midagi sellist, et ma peaksin selle eest vangi minema,” ütles Rahumägi.

2014 oli Rahumäel Nõval esimene tööaasta. „Dokumendid olid üle kümne aasta vanad. Sõidupäevikut täideti käsitsi,” meenutas Rahumägi.

2014. aasta sõidupäevikuid uurides avastas volikogu revisjonikomisjon, et Rahumägi on ametiautot kasutanud nii, et on tekitanud vallale rohkem kui 1700 eurot kahju, selle summa sisse oli arvestatud ka valla arvel kütuse võtmine. Revisjonikomisjoni liige ja vallavolikogu aseesimees Tarmo Heinleht ütles, et Rahumägi täitis sõidupäevikuid, „nagu pähe tuli”. „Täpsus ja korrektsus jätsid soovida. Oli vasturääkivusi,” meenutas Heinleht.

Ka kasutanud Rahumägi ametiautot isiklikeks sõitudeks, nüüd aga on vallavolikogu lubanud tal seda teha. Rahumäe sõnul oli revisjonikomisjoni arvestuste käik võimaliku kahju tekitamise kohta üsna segane. „Püüdsime toona seda kontrollida ja klattida, aga kokkuleppele me ei saanud,” ütles Rahumägi.

2015. aasta alguses maksis Rahumägi rohkem kui 1700 eurot vallale siiski tagasi. „Igaüks oleks maksnud, kui teda politseiga ähvardatakse,” nentis Rahumägi.

Hiljem, revisjonikomisjoni arvutusi taas kontrollides selgus Rahumäe sõnul, et tekitatud kahju on väiksem, veidi üle 600 euro. Kuigi Rahumägi oli vallale tagasi maksnud 1700 eurot, ei ole ta tänini seda raha tagasi saanud ega küsinud. „Ei torgi enne, kui kohus on otsuse teinud,” ütles Rahumägi.

Vald kompenseerib Nõval vallavanemale 250 eurot kütusekulu kuus, 2014. aastal, mil revisjonikomisjon ülekulu avastas, oli kompenseeritav summa 160 eurot. Kui kütusearve on lubatust suurem, tuleb vallavanemal endal vahe kinni maksta. „Aeg-ajalt olen maksnud keskmiselt 40 eurot juurde,” ütles Rahumägi.

Küsimusele, kas kriminaalsüüdistus võib vallavanemale koha maksta, ütles Tarmo Heinleht, et seda ta ei usu.

Eelistung Deiw Rahumäe süüasjas on ületuleval nädalal Haapsalu kohtumajas.

Opositsiooni esindaja: vallavanem keeldus talle eraldatud korterist

Nõva volikogu opositsiooniliige Ilme Peedoson ütles "Aktuaalsele kaamerale", et palju segadust on tekitanud see, et Harjumaal elav vallavanem keeldus talle eraldatud korterist ja sõidab pidevalt pikki vahemaid koju ja tööle, mille käigus aga olevat märgata ebakõlasid läbitud teekonna osas.

"Tihtipeale on teekonnalehel niisugused andmed, kus päevane läbisõit ei ühti spidomeetri näiduga. Siis on niisugused olukorrad, kus tema võtab kütet näiteks Jõelähtme bensiinijaamast, aga tegelikult sõitu alustab Väänast ja tuleb Nõvale," rääkis Peedoson.

Rahumägi ütles aga, et loogika, millel väidetav ametiauto kuritarvitamine põhineb, on vildakas, sest näiteks on võrreldud sõidupäevikut ja tema telefoni positsioneerimisest saadud infot.

"Minu telefon ei ole ju kogu aeg ametiautoga koos. Telefoniga ma sõidan ka oma autoga, telefoniga käin ma jala," sõnas vallavanem.

Rahumägi näeb kohtuasjani viinud sündmuste taga haldusreformile vastu seisvaid poliitilisi vastaseid, kes tahavad temast väidetavalt lahti saada.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS/ERR



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema