Taavi Kotka arvustas teravalt töötukassa täiendavat plastkaarti ({{commentsTotal}})

Taavi Kotka
Taavi Kotka Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT- ala asekantsler Taavi Kotka kritiseeris teravalt töötukassa otsust jagada osalise töövõimega ja töövõimeta inimestele plastkaardid, mis tõendavad nende töövõimet. 

"Töötukassa on jätkuvalt riik riigis. Järjekordne totrus ja näide kuidas igaüks on oma silos kunn," kirjutas Kotka sotsiaalmeedias. "Puuetega inimestele täiendav ebamugavus, milleks ei ole mingit vajadust. Siin ei ole küsimus ainult kaardi kulus, vaid selles töömahus, mis tekib nende kaartide väljastamise, asendamise, uuendamisega ja nii edasi."

Kotka selgitas, et töötukassa poolt põhjenduseks toodud eesmärgil saab kasutada kõigil olemasolevat ID-kaarti.

"ID-kaardilt (mis peab niikuinii kaasas olema) loetakse isikukood ja seda verifitseeritakse vastu andmebaasi, kas inimesel on õigus soodustusele ja mis ulatuses või mitte," märkis Kotka. "Vahet pole, kas see soodustus on mul puude, tudengistaatuse, vanuse vms tõttu. Ilu ongi selles, et selline lahendus oleks paindlik ja lisaks annaks avaramad võimalused soodustuste disainimisel."

"Huvitav ka miks tööandjate keskliit, kes muidu on riigi kulutamise osas väga sõnakas, siis nüüd nii vait on?" küsis Kotka. "Omatakse ju reaalset kontrolli selle asutuse üle igapäevaselt. Toomas Tamsar?"

"Aga koige olulisem küsimus on see, et kelle jaoks me seda süsteemi teeme. Tsiteerin: "kuna mõnel ettevõttel või muuseumil võib olla probleeme", siis paneme kõik puudega inimesed kaarti saama???"

Töötukassa jagab alates augustist osalise töövõimega ja töövõimeta inimestele plastkaarte, mis tõendavad nende töövõimet ja kehtivad ainult koos isikut tõendava dokumendiga. Eesti Päevaleht küsis, miks tehakse uus kaart, kui andmeid saaks tõendada ID-kaardiga, mis niikuinii on vaja ette näidata. „Kõik teenusepakkujad tõenäoliselt ei ole valmis kohe seda [töövõimet] ID-kaardi-põhiselt lugema,” selgitas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Uudisele reageeris sotsiaalmeedias ka riigihalduse minister Arto Aas, kes peab sellist lahendust uskumatult halvaks.

Toimetaja: Anvar Samost



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: