Taavi Kotka arvustas teravalt töötukassa täiendavat plastkaarti ({{commentsTotal}})

Taavi Kotka
Taavi Kotka Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT- ala asekantsler Taavi Kotka kritiseeris teravalt töötukassa otsust jagada osalise töövõimega ja töövõimeta inimestele plastkaardid, mis tõendavad nende töövõimet. 

"Töötukassa on jätkuvalt riik riigis. Järjekordne totrus ja näide kuidas igaüks on oma silos kunn," kirjutas Kotka sotsiaalmeedias. "Puuetega inimestele täiendav ebamugavus, milleks ei ole mingit vajadust. Siin ei ole küsimus ainult kaardi kulus, vaid selles töömahus, mis tekib nende kaartide väljastamise, asendamise, uuendamisega ja nii edasi."

Kotka selgitas, et töötukassa poolt põhjenduseks toodud eesmärgil saab kasutada kõigil olemasolevat ID-kaarti.

"ID-kaardilt (mis peab niikuinii kaasas olema) loetakse isikukood ja seda verifitseeritakse vastu andmebaasi, kas inimesel on õigus soodustusele ja mis ulatuses või mitte," märkis Kotka. "Vahet pole, kas see soodustus on mul puude, tudengistaatuse, vanuse vms tõttu. Ilu ongi selles, et selline lahendus oleks paindlik ja lisaks annaks avaramad võimalused soodustuste disainimisel."

"Huvitav ka miks tööandjate keskliit, kes muidu on riigi kulutamise osas väga sõnakas, siis nüüd nii vait on?" küsis Kotka. "Omatakse ju reaalset kontrolli selle asutuse üle igapäevaselt. Toomas Tamsar?"

"Aga koige olulisem küsimus on see, et kelle jaoks me seda süsteemi teeme. Tsiteerin: "kuna mõnel ettevõttel või muuseumil võib olla probleeme", siis paneme kõik puudega inimesed kaarti saama???"

Töötukassa jagab alates augustist osalise töövõimega ja töövõimeta inimestele plastkaarte, mis tõendavad nende töövõimet ja kehtivad ainult koos isikut tõendava dokumendiga. Eesti Päevaleht küsis, miks tehakse uus kaart, kui andmeid saaks tõendada ID-kaardiga, mis niikuinii on vaja ette näidata. „Kõik teenusepakkujad tõenäoliselt ei ole valmis kohe seda [töövõimet] ID-kaardi-põhiselt lugema,” selgitas töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu.

Uudisele reageeris sotsiaalmeedias ka riigihalduse minister Arto Aas, kes peab sellist lahendust uskumatult halvaks.

Toimetaja: Anvar Samost



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.Peaminister Jüri Ratas külastas Lääne-Eesti saari.
Fotod: Ratas külastas Ruhnut ja Saaremaad

Peaminister Jüri Ratas viibib kolmepäevasel ringreisil Saare maakonnas. Neljapäeval külastas Ratas Ruhnu saart ning reedel kohtus Saaremaa ettevõtjate ja omavalitsusjuhtidega. Edasi väisab peaminister Abrukat ning laupäeval Vilsandi saart. 

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema