Dmitri Moskovtsev: iga väliseestlane võib olla Eesti (ettevõtlus)minister ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PPA

Kas Eesti kasutab igasuguste võrgustike ajastul täiel määral oma potentsiaali – välisriikides elavat 150 000-200 000 eestlast, küsib Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant Dmitri Moskovtsev oma arvamusloos. Ja vastab: ega ei kasuta küll.


Juuli alguses tekitas palju arutelu ettevõtlusministri Liisa Oviiri välisreiside otstarbekus. Ministri ülesanne on muu hulgas esindada Eesti ettevõtjaid välismaal ja selle kaudu avada uusi turge ekspordile. Olla nagu riigi mastaabis müügimees, kes lendab kohale, tutvustab toodet, lepib kokku.

10 aastat tagasi käidi niimoodi meie kodus ja püüti müüa imelist tolmuimejat, õnneks tulemuseta. Teisalt keegi ju ostis lõpuks ka neid tolmuimejaid, seega polnud selline tegevus päris tulutu.

Ent üks ettevõtlusminister igale poole jõuda ei pruugi. Sestap on õigustatud küsimus, kas Eesti kasutab igasuguste võrgustike ajastul täiel määral oma potentsiaali: välisriikides elavat 150 000-200 000 eestlast.

Mismoodi riik nendega sidet hoiab? Arvamusfestivali „Globaalse Eesti“ arutelu ettevalmistamisel õnnestus mul natuke uurida seda teemat ja jagan nüüd enda muljed.

Rahvuskaaslase programm

2004. aastal käivitus esimene väliseestlastele suunatud programm, mida rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi eelarvest. Programm oli esialgu mõeldud välismaal pikalt elanud eestlastele, teiste hulgas ka teise või kolmanda põlvkonna väliseestlastele, ent viimasel ajal on see üha rohkem puudutanud ka uusväljarännanuid.

Programmi peamine rõhk on eesti keele õppimisel/praktiseerimisel (keeleõpe, keelelaagrid, õpetajate koolitus jne) ja kultuuritegevustel (konverentsid, kultuuriüritused). Samuti toetatakse välismaal eesti kultuuri ja väliseesti kultuuripärandi säilitamist.

Üks programmi meetmetest on ka väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.

Programmi mõju-uuringus (2015 a.) väidetakse, et keele- ja kultuuriõpe annab lapsele võimaluse õppida tundma oma vanema(te) päritoluriigi kultuuri ning siduda ennast tulevikus Eestiga (sh naasta Eestisse). Samuti soodustab lapse keeleõpe lapsevanema osalemist väliseesti kogukonnas ja tegemistes.

Eeldatakse, et niimoodi hoiab väliseestlane sidet Eestiga ja võib-olla ka kunagi tulevikus tuleb tagasi kodumaale.

Globaalsete eestlaste võrgustik

Valitsusliidu tegevuskavas on ambitsioonikas eesmärk seada välisdiplomaatia senisest enam majandusarengu teenistusse. Ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks Eestisse lubatakse muuhulgas välja arendada globaalne EESTI-võrgustik, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad rahvuskaaslased, Eesti sõbrad ja nende ühendused.

Praeguseks on võrgustiku loomisega tegeletud vaid paar kuud, kuid esimene tulemus on juba olemas. EAS-i veebilehelt on leitav globaalsete eestlaste võrgustik (http://www.eas.ee/teenus/globaalsete-eestlaste-vorgustik/), mida iseloomustatakse kui kogenud äriinimeste võrgustikku, mis nõustab vabatahtlikkuse alusel Eesti ettevõtteid välisturgudele sisenemise küsimustes. Seda nimetatakse teenuseks ja kohe on välistatud riigid, kus EAS ise pakub ekspordipartneri otsingu teenust.

Võrgustikus on hetkeseisuga üheksa inimest üheksas erinevas riigis, kes on nõus aitama Eesti ettevõtteid sealsetel turgudel. Need inimesed väärivad Eesti ühiskonna poolt au ja tänu, kuid EAS lahendab oma pädevuste piires konkreetset ülesannet, mis kahjuks pole otseselt seotud teiste väliseestlastele suunatud tegevustega.

Eesti ongi teinud väliseestlaste kaasamisel põhimõttelise otsuse – mitte lõimida kultuuri/hariduse ja majandusküsimusi.

Globaalne Leedu

Võrdluseks võib tuua leedukate rahvuskaaslase programmi, mille nimeks on „Globaalne Leedu“. Selle programmi raames julgustatakse välisleedukaid osalema Leedu kultuuri-, majandus-, poliitika-, teadus- ja spordielus. Kõik need tegevused on omavahel seotud.

Sarnaselt Eesti kaasmaalaste programmiga toetatakse keeleõpet ja kultuuripärandi säilitamist, samal ajal korraldatakse näiteks spordiüritust nimega World Lithuanian Sport Games, kus osaleb üle 3000 rahvuskaaslase 20-st riigist. Programmi raames tehakse koostööd ka välismaal elavate Leedu artistidega ja palju muud. Samuti on programmis määratletud palju majanduslikke eesmärke ja vahendeid.

Erinevalt meist lähtuvad leedulased mõttest, et emigratsiooni ohuna kujutamise asemel saab selle rakendada Leedu arengu hüvanguks. Samuti soovivad nad muuhulgas julgustada välisleedukaid levitama informatsiooni Leedu kohta.

Muidugi pole see programm ideaalne, kuid see näeb välja nagu terviksüsteem ning sellel on konkreetsed poliitilised vastutajad.

Väliseestlane – kangelane või reetur?

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringu raames läbi viidud küsitlusele vastanutest 72% ei tunne, et Eesti riik vajaks neid. 43% arvab, et Eestis ei suhtuta väliseestlastesse hästi.

Midagi on sellel pildil valesti.

Ka väljarände käsitlemisel avalikes aruteludes on meil leedukate mõtteviisist veel mõnevõrra õppida. Väljarännet käsitlevad uudislood kipuvad inimeste lahkumist ikka nimetama probleemiks. (vt ntks ”Eestlased on kodumaale tagasi pöördumas, kuid väljaränne on endiselt probleem”, Delfi; ”Valijate arvates on Eesti suurim probleem väljaränne”, Postimees; ”Hardo Aasmäe: väljaränne suretab majandust ja toob pruudipõua”, Õhtuleht; ”Ingrid Rüütel: eestlust ohustab väljaränne, mitte sisseränne”, Delfi). Tõnis Lukase kurikuulus väljaaütlemine mugavus- ja lodevuspagulaste kohta on muutunud (küll pigem irooniliseks) käibefraasiks.

Kuidas luua sellise kajastuse taustal väliskogukondadega usalduslik ja konstruktiivne suhe?

Vabariigi valitsuse aastate 2015-2019 tegevusprogrammis on allteema „Eestlased maailmas“ koos kahe punktiga. Üks nendest on järgmine: loome traditsiooni, et 24. veebruaril pöördub Eesti Vabariigi valitsus teistes riikides elavate eestlaste poole. See on positiivne, et valitsus soovib kas või kord aastas pöörduda väliseestlaste poole. Kuid üksnes sellest žestist ei piisa väliseestlastega usaldusliku ja kaasava suhte loomiseks.

Mõtleme globaalselt, unistame suuremalt

Kõik algab suhtumisest ja riik võib teha esimese sammu suhtumise parandamisel. Isegi rohkem – võtta endale sihiks tunnustada praegusest palju enam väliseestlasi, kes hoiavad Eestiga sidet, püüavad Eestit aidata või säilitavad välismaal kodumaa pärandit. Saab näiteks esile tuua globaalsete eestlaste panust Eesti majandusse, rahvusvahelisse tuntusse ja turismindusse, võimalusi on palju. Vähemalt saab seda teemat avalikult arutada.

Lisaks Eesti ettevõtete ekspordi edendamisele on veel palju viise, kuidas väliseestlased saaksid Eestisse ja eestlusesse panustada. Üks variant on pakkuda väliseestlastele võimalust investeerida Eesti väikeettevõtetesse. Inimesed teenivad raha välismaal, investeerivad ning samal ajal toetavad kodumaa majandust.

Teiselt poolt keegi ei räägi sellest, et väliseestlased on ka omamoodi turg. Kujutame ette, et osa neist hakkab eelistama Eesti noordisainerite toodangut, samal ajal oma elukohariigis ka seda reklaamides. Rahvuskaaslased saavad oma riikides nii kasutada kui ka reklaamida e-residentsust, rohkem soovitada Eestit kohalikele turismi sihtkohana või muudeks tegevusteks.

Positiivne programm võikski olla sellise mõtteviisi juurutamine – väliseestlane, kodumaa vajab sind!

Artikkel on sissejuhatus arvamusfestivalil 12. augustil Paides toimuvale arutelule "Globaalne Eesti". Arutelu algab kell 17.30 ERRi alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema