Dmitri Moskovtsev: iga väliseestlane võib olla Eesti (ettevõtlus)minister ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PPA

Kas Eesti kasutab igasuguste võrgustike ajastul täiel määral oma potentsiaali – välisriikides elavat 150 000-200 000 eestlast, küsib Tallinna Ülikooli politoloogia magistrant Dmitri Moskovtsev oma arvamusloos. Ja vastab: ega ei kasuta küll.


Juuli alguses tekitas palju arutelu ettevõtlusministri Liisa Oviiri välisreiside otstarbekus. Ministri ülesanne on muu hulgas esindada Eesti ettevõtjaid välismaal ja selle kaudu avada uusi turge ekspordile. Olla nagu riigi mastaabis müügimees, kes lendab kohale, tutvustab toodet, lepib kokku.

10 aastat tagasi käidi niimoodi meie kodus ja püüti müüa imelist tolmuimejat, õnneks tulemuseta. Teisalt keegi ju ostis lõpuks ka neid tolmuimejaid, seega polnud selline tegevus päris tulutu.

Ent üks ettevõtlusminister igale poole jõuda ei pruugi. Sestap on õigustatud küsimus, kas Eesti kasutab igasuguste võrgustike ajastul täiel määral oma potentsiaali: välisriikides elavat 150 000-200 000 eestlast.

Mismoodi riik nendega sidet hoiab? Arvamusfestivali „Globaalse Eesti“ arutelu ettevalmistamisel õnnestus mul natuke uurida seda teemat ja jagan nüüd enda muljed.

Rahvuskaaslase programm

2004. aastal käivitus esimene väliseestlastele suunatud programm, mida rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi eelarvest. Programm oli esialgu mõeldud välismaal pikalt elanud eestlastele, teiste hulgas ka teise või kolmanda põlvkonna väliseestlastele, ent viimasel ajal on see üha rohkem puudutanud ka uusväljarännanuid.

Programmi peamine rõhk on eesti keele õppimisel/praktiseerimisel (keeleõpe, keelelaagrid, õpetajate koolitus jne) ja kultuuritegevustel (konverentsid, kultuuriüritused). Samuti toetatakse välismaal eesti kultuuri ja väliseesti kultuuripärandi säilitamist.

Üks programmi meetmetest on ka väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.

Programmi mõju-uuringus (2015 a.) väidetakse, et keele- ja kultuuriõpe annab lapsele võimaluse õppida tundma oma vanema(te) päritoluriigi kultuuri ning siduda ennast tulevikus Eestiga (sh naasta Eestisse). Samuti soodustab lapse keeleõpe lapsevanema osalemist väliseesti kogukonnas ja tegemistes.

Eeldatakse, et niimoodi hoiab väliseestlane sidet Eestiga ja võib-olla ka kunagi tulevikus tuleb tagasi kodumaale.

Globaalsete eestlaste võrgustik

Valitsusliidu tegevuskavas on ambitsioonikas eesmärk seada välisdiplomaatia senisest enam majandusarengu teenistusse. Ekspordi hoogustamiseks ja investeeringute toomiseks Eestisse lubatakse muuhulgas välja arendada globaalne EESTI-võrgustik, millesse kuuluvad Eesti välisesindused, aukonsulid-ärisaadikud, välismaal elavad ja töötavad rahvuskaaslased, Eesti sõbrad ja nende ühendused.

Praeguseks on võrgustiku loomisega tegeletud vaid paar kuud, kuid esimene tulemus on juba olemas. EAS-i veebilehelt on leitav globaalsete eestlaste võrgustik (http://www.eas.ee/teenus/globaalsete-eestlaste-vorgustik/), mida iseloomustatakse kui kogenud äriinimeste võrgustikku, mis nõustab vabatahtlikkuse alusel Eesti ettevõtteid välisturgudele sisenemise küsimustes. Seda nimetatakse teenuseks ja kohe on välistatud riigid, kus EAS ise pakub ekspordipartneri otsingu teenust.

Võrgustikus on hetkeseisuga üheksa inimest üheksas erinevas riigis, kes on nõus aitama Eesti ettevõtteid sealsetel turgudel. Need inimesed väärivad Eesti ühiskonna poolt au ja tänu, kuid EAS lahendab oma pädevuste piires konkreetset ülesannet, mis kahjuks pole otseselt seotud teiste väliseestlastele suunatud tegevustega.

Eesti ongi teinud väliseestlaste kaasamisel põhimõttelise otsuse – mitte lõimida kultuuri/hariduse ja majandusküsimusi.

Globaalne Leedu

Võrdluseks võib tuua leedukate rahvuskaaslase programmi, mille nimeks on „Globaalne Leedu“. Selle programmi raames julgustatakse välisleedukaid osalema Leedu kultuuri-, majandus-, poliitika-, teadus- ja spordielus. Kõik need tegevused on omavahel seotud.

Sarnaselt Eesti kaasmaalaste programmiga toetatakse keeleõpet ja kultuuripärandi säilitamist, samal ajal korraldatakse näiteks spordiüritust nimega World Lithuanian Sport Games, kus osaleb üle 3000 rahvuskaaslase 20-st riigist. Programmi raames tehakse koostööd ka välismaal elavate Leedu artistidega ja palju muud. Samuti on programmis määratletud palju majanduslikke eesmärke ja vahendeid.

Erinevalt meist lähtuvad leedulased mõttest, et emigratsiooni ohuna kujutamise asemel saab selle rakendada Leedu arengu hüvanguks. Samuti soovivad nad muuhulgas julgustada välisleedukaid levitama informatsiooni Leedu kohta.

Muidugi pole see programm ideaalne, kuid see näeb välja nagu terviksüsteem ning sellel on konkreetsed poliitilised vastutajad.

Väliseestlane – kangelane või reetur?

Rahvuskaaslaste programmi mõju-uuringu raames läbi viidud küsitlusele vastanutest 72% ei tunne, et Eesti riik vajaks neid. 43% arvab, et Eestis ei suhtuta väliseestlastesse hästi.

Midagi on sellel pildil valesti.

Ka väljarände käsitlemisel avalikes aruteludes on meil leedukate mõtteviisist veel mõnevõrra õppida. Väljarännet käsitlevad uudislood kipuvad inimeste lahkumist ikka nimetama probleemiks. (vt ntks ”Eestlased on kodumaale tagasi pöördumas, kuid väljaränne on endiselt probleem”, Delfi; ”Valijate arvates on Eesti suurim probleem väljaränne”, Postimees; ”Hardo Aasmäe: väljaränne suretab majandust ja toob pruudipõua”, Õhtuleht; ”Ingrid Rüütel: eestlust ohustab väljaränne, mitte sisseränne”, Delfi). Tõnis Lukase kurikuulus väljaaütlemine mugavus- ja lodevuspagulaste kohta on muutunud (küll pigem irooniliseks) käibefraasiks.

Kuidas luua sellise kajastuse taustal väliskogukondadega usalduslik ja konstruktiivne suhe?

Vabariigi valitsuse aastate 2015-2019 tegevusprogrammis on allteema „Eestlased maailmas“ koos kahe punktiga. Üks nendest on järgmine: loome traditsiooni, et 24. veebruaril pöördub Eesti Vabariigi valitsus teistes riikides elavate eestlaste poole. See on positiivne, et valitsus soovib kas või kord aastas pöörduda väliseestlaste poole. Kuid üksnes sellest žestist ei piisa väliseestlastega usaldusliku ja kaasava suhte loomiseks.

Mõtleme globaalselt, unistame suuremalt

Kõik algab suhtumisest ja riik võib teha esimese sammu suhtumise parandamisel. Isegi rohkem – võtta endale sihiks tunnustada praegusest palju enam väliseestlasi, kes hoiavad Eestiga sidet, püüavad Eestit aidata või säilitavad välismaal kodumaa pärandit. Saab näiteks esile tuua globaalsete eestlaste panust Eesti majandusse, rahvusvahelisse tuntusse ja turismindusse, võimalusi on palju. Vähemalt saab seda teemat avalikult arutada.

Lisaks Eesti ettevõtete ekspordi edendamisele on veel palju viise, kuidas väliseestlased saaksid Eestisse ja eestlusesse panustada. Üks variant on pakkuda väliseestlastele võimalust investeerida Eesti väikeettevõtetesse. Inimesed teenivad raha välismaal, investeerivad ning samal ajal toetavad kodumaa majandust.

Teiselt poolt keegi ei räägi sellest, et väliseestlased on ka omamoodi turg. Kujutame ette, et osa neist hakkab eelistama Eesti noordisainerite toodangut, samal ajal oma elukohariigis ka seda reklaamides. Rahvuskaaslased saavad oma riikides nii kasutada kui ka reklaamida e-residentsust, rohkem soovitada Eestit kohalikele turismi sihtkohana või muudeks tegevusteks.

Positiivne programm võikski olla sellise mõtteviisi juurutamine – väliseestlane, kodumaa vajab sind!

Artikkel on sissejuhatus arvamusfestivalil 12. augustil Paides toimuvale arutelule "Globaalne Eesti". Arutelu algab kell 17.30 ERRi alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.