Erki Savisaar: sellise tempoga Eesti majandus Euroopale järele ei jõua ({{commentsTotal}})

Riigikogu Keskfraktsiooni saadik Erki Savisaar näeb madalas majanduskasvus Taavi Rõivase juhitava valitsuse loidust majanduse elavdamisel. Majanduskomisjoni liige, reformierakondlane Maris Lauri aga peab põhjuseks madalseisu investeeringutes.

Erki Savisaar leiab, et valitsus ei kuula ettevõtjaid ning ei tee ühtki majandust elavdavat liigutust.

"Kui tahame jõuda Euroopale järele või Skandinaaviasse, siis peame kasvama nendest oluliselt kiiremini, mitte samas tempos, rääkimata sellest, et me kasvame aeglasemalt. Aga see 0,6 ongi Eesti tegelik elu," kommenteeris Savisaar ERR-i raadiouudistele.

"Peaminister on loonud töörühma majanduse elavdamiseks juba aasta tagasi, kahjuks me ei ole sellest töögrupist midagi kuulnud, ja kui lõpuks kuuleme, siis ma ei ole kindel, et Reformierakond võtab neid nõuandeid kuulda, mis sealt tulevad," arvas Savisaar.

Maris Lauri seevastu tõdeb, et sisetarbimine ja eksport on heal järjel, kuid nõrk on investeeringute pool.

"Euroopa Liidu ja riigi rahadest tehtavad investeeringud on väikeses madalseisus. Need peaksid hakkama peagi kasvama, sest EL-i rahad on hakanud liikuma, projekte on hakatud tegema, nii et need peaksid hakkama tasapisi tulema," arvas Lauri.

Lauri: uued tehnoloogiad päästavad

Lauri leiab, et ehkki ettevõtted on suhteliselt pessimistlikud, on need meeleolud võrreldes möödunud aastaga siiski kahanenud.

"Olen täheldanud, et ettevõtjad mõtlevad üha rohkem sellele, et kui töötajaid jääb järjest vähemaks, mis on Eesti demograafia tagajärg, siis tuleb paratamatult vaadata tehnoloogiate poole ja leida lahendused, kus saaks toodangut kasvatada väiksema arvu töötajatega. Loodetavasti ettevõtted hakkavad rohkem investeerima, seda enam, et laenuraha on küllaltki odav kätte saada."

Lauri hinnangul pärsib majandust jätkuvalt ka Euroopa ja maailma pessimistlik majandiskeskkond, ehkki sellega on tasapisi harjutud, mistõttu on ka eksport liikuma hakanud.

"Nii nagu hiljaaegu ka Eesti Pank teatas, et turismitulu kasvab, turistide hulk kasvab ja turistide kulutused kasvavad. Positiivseid nihkeid on olemas," oli Lauri veendunud.

Eesti majandus kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis 0,6 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas esimese kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 0,5 protsenti.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema