Rõivas: majanduskasv on alla ootuste ({{commentsTotal}})

{{1470908527000 | amCalendar}}

Peaminister Taavi Rõivas soovitas ära oodata ka statistikaameti täpsustatud andmed, kuid tunnistas, et kiirhinnangus välja toodud SKP teise kvartali 0,6-protsendilise kasvuga rahule jääda ei saa.

"Statistikaameti kiirhinnangutega tasub olla ettevaatlik, enne kui asuda paikapanevaid järeldusi tegema, sest neid kiirhinnanguid on statistikaamet hiljem mitme protsendi ulatuses lausa korrigeerinud. Nii et vaatame rahulikult," rääkis Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

"Fakt on see, et 0,6% aastakasvuna on kindlasti alla ootuste, põhjuste hulgas on eeskätt nõrk väliskeskkond, mis on ka Eesti Panga ja rahandusministeeriumi hinnang olnud," lisas ta.

Nõrga väliskeskkonna puhul omakorda on üks kõige tugevamaid mõjureid peaministri sõnul see, et Venemaa majandusel läheb jätkuvalt väga halvasti ja nende poliitilised otsused tõrjuvad jätkuvalt näiteks Eesti põllumajandussaadusi.

Esimeses poolaastas on oluliselt langenud ka põlevkiviõli müük, kuid tuleviku osas on Rõivas optimistlikum. "Kui vaatame tulevikku, siis põlevkiviõli puhul on olnud ka positiivsemaid arenguid. Tänu sellele, et valitsus leppis kokku soodsamas maksukeskkonnas kriisis olevale põlevkivisektorile, on võimalik taas avada tootmisi, mis seni olid suletud."

Majandusseisu positiivse poole pealt tõi Rõivas välja veel, et turismisektoril läheb hästi ning tööpuudus on jõudsalt vähenenud. Samuti on tema sõnul maksulaekumiste suurenemisest võimalik välja lugeda majandusaktiivuse tõus.

2016. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 8. septembril.

Erki Savisaar: olukord naabrite juures on ikkagi parem

Riigikogu majanduskomisjoni liige, keskerakondlane Erki Savisaar aga toob välja, et millegipärast on mitmete meie naaberriikide majanduskasv välisteguritest hoolimata üle 3 protsendi ning tema hinnangul on Eestis midagi ikkagi valesti.

"Tuleb stimuleerida ettevõtlust, alustades kas või põllumajandusest. Täna on põllumajanduse kütuseaktsiisid piirkonna kõige kõrgemad. Isegi Norras maksavad põllumehed kütuse eest vähem kui Eestis, rääkimata meie lähinaabritest Lätis ja Leedus. Niimoodi me kaotamegi konkurentsis," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Eestisse investeerimisest rääkides ütles Savisaar, et Eesti maksusüsteem ei ole motiveeriv.

"Tehaseid ehitatakse Lätti, Leetu, Rootsi, Eestisse tootmist ei tule. Põhjus on kusagil sügaval," märkis ta.

"Ei ole meil kindlasti põhjust oma majanduskeskkonna pärast häbeneda, küsimus on selles, milline on see keskkond rahvusvaheliselt ja kuidas on parajasti võimalused investeerimiseks," kommenteeris peaminister Rõivas.

Analüütikute sõnul on välistegurid ainult üks põhjus

Majandusanalüütikud ütlevad, et välistegurid on küll üks põhjus, miks majanduskasv teises kvartalis nii väheseks jäi, kuid põhjuseid on teisigi.

"Kindlasti on üks väga oluline mõjutegur väliskeskkond. Kuigi, kui vaadata numbreid, on meie eksport-import kasvanud, mis tähendab seda, et selles konkreetses numbris välistegurite mõju, selles 0,6 protsendis olla ei saa. Siin on ka meie analüütikud välja toonud suhteliselt kehva esitluse põlevkivisektoris, mis on panustanud sellesse viletsasse numbrisse, viletsasse kasvu. Mis see peamine välistegur on, kas see on jätkuv kriis suhetes Venemaaga, ma ei ole selles nii kindel," kommenteeris Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets "Aktuaalsele kaamerale".

"On põhjust arvata, et kõige olulisem põhjus selle madala kasvu osas on aktsiisipoliitika selles mõttes, et kui tavaliselt aktsiisitõusud on ajastatud 1. jaanuarile, siis aktsiisikaupade, peamiselt siis alkoholi ja kütuse, peamiselt sedapuhku, varumine toimub detsembris ja need aktsiisid siis laekuvad neljandas kvartalis, siis sedapuhku lükati aktsiisitõus edasi veebruarikuusse," selgitas rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

"Mis tähendab, et varusid koguti jaanuaris, mis küll kergitas esimese kvartali majanduskasvu ja teise kvartali arvelt osaliselt neid esimeses kvartalis kogutud kaupu realiseeriti, aga aktsiis sealt enam ei laekunud, sealt tuli see jõuline negatiivne panus," lisas ta. 

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand



Vladimir Putin saabus visiidile Soome.Vladimir Putin saabus visiidile Soome.
Putin saabus Soome iseseisvuse juubelit tähistama

Neljapäeval külastab Soomet Venemaa president Vladimir Putin. Ametlikult on visiidi teemaks Soome iseseisvuse 100. aastapäev, kuid Vene riigipea vestles oma Soome kolleegi Sauli Niinistöga ka muudel teemadel.

Uuendatud: 18:05 
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Hardi Volmeri filmi "Johannes Pääsukese tõeline elu" võttedHardi Volmeri filmi "Johannes Pääsukese tõeline elu" võtted
Galerii: Joosu kõrtsis toimusid Hardi Volmeri uue filmi võtted

Joosu kõrtsi juures toimusid Hardi Volmeri uue filmi "Johannes Pääsukese tõeline elu" filmivõtted.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
ALGAB FOLK
A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.A-WA! on araabiakeelne väljend millegi rõõmuga kinnitamiseks – eesti keeles võiks see olla umbes jaa! või jess! Sellise nime on endale võtnud õdede bänd Iisraelist.
Kairi Leivo soovitused Viljandi folgiks

Täna saab alguse Viljandi pärimusmuusika festival. Äsja raamatu "Viljandi pärimusmuusika festivali lood" ilmutanud ning tänavu folgil õppepealiku rolli täitev Kairi Leivo andis festivaliks omapoolseid soovitusi.

uudised
Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).Teisipäeval kohtusid Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni juures Liibüa rahvusvaheliselt tunnustatud valitsuse peaminister Fayez al-Sarraj (vasakul) ja Liibüa idaosas tegutsev kindral Khalifa Haftar (paremal).
Prantsusmaa loob Liibüasse asüülitaotlejate keskused

Prantsusmaa rajab "sel suvel" Aafrika põhjarannikul Liibüas menetluskeskused asüülitaotlejatele, kes kavatsevad minna üle Vahemere Euroopasse, teatas Prantsuse president neljapäeval.

Uuendatud: 21:31 
HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.HIV nakatatud T-lümfotsüüt ehk T-rakk.
Lõuna-Aafrika poiss seljatas HIV-i, Eesti teadlased kahtlevad

Teateid selle kohta, et imikute varane antiretroviiruse ravi võib aastateks edasi lükata HI-viiruse paljunemist kehas, on tulnud viimase kaheksa aasta jooksul paaril korral. Rahvusvahelisel AIDS-i Ühingu aastakonverentsil esitleti nüüdseks kolmandat sellise ravi juhtumit. Eesti teadlased on selle leiu suhtes skeptilised ning usuvad jätkuvalt, et HIV-i ei ole maailmas veel keegi päriselt seljatanud.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.

Tehnoloogiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.